Leidja

Tuesday, February 2, 2010

Thrill Kill (valmimisaasta: 1998, välja antud: mitte kunagi)



Platvorm: Playstation 1



Thrill Kill on üks õige tore verine peksmismäng, millega seotud palju meeldivaid lapsepõlvemälestusi. Sai seda nii haheksa-üheksa aatat tagasi tõsisemalt playstationi peal klõbistatud ja nüüd ka... no ei viitsi üksinda absoluutselt ühtegi mängu mängida - häid mänge ohtralt, kuid no ei suuda kätte võtta, aga kui seltskonda on, siis selline asi, kus saab teineteist veriseks tombuks taguda ja siis võikalt ära tappa, no see on ikka hea kui on käepärast. Mul kahjuks ei ole ja selle mängu põhilised klõbistamised jäid küll nii 8-9-aasta tagusesse aega. Pärast seda vaid paar korda õnnestunud kuskil mäng tööle saada.


Thrill Killi aga tegelikult üldse legaalselt ju välja ei antudki. Virgin Interactive tegi valmis, kuid siis ostis Electronic Arts Virgin Interactive'i ära ja enne Thrill Killi välja andmist viskasid EA mehed pilgu peale ka, et mida nad nüüd välja andma hakkavad ning surusid kiiresti piduri põhja - SEDA mängu nad küll oma firma auväärt nime all välja ei anna! Veelgi enam - mäng on nende arust nii jube, et nad ei müü isegi õigusi ühelegi teisele firmale, et see mängu saaks välja anda.


See aga midagi suurt loomulikult ei takistanud ja Kadaka turul oli mäng olemas, nagu kord ja kohus.

Tsitaat Wikipediast:
A few weeks before shipping, the game was cancelled by EA because they didn't want to "publish such a senselessly violent game", as they felt that it would harm their image. They also stated that they deemed the game so offensive that they would not even attempt to sell the game to be released by another publisher either.

Later, former employees that had worked on the game released the full game onto the internet, along with various beta versions, and bootlegs of the game flooded the market and were still seen by a large share of its original intended audience nevertheless. All files are still widely available through filesharing, and playable through emulators.


No võtad kätte, valid omale sarimõrvari, dominatrixi, kes rahuldab end elektrivardaga, kompleksidega kääbuse, kondiväänaja või metallhammastega sadistist kirurgi. Üks hullusärgis mees on ka, kelle kohta tutvustuses on kirjas, et ta õppis hullusärgis onaneerima, mida ka mängu ajal teha saab. Ma täpselt ei mäleta, see vist taastas elusid või midagi. Oli veel üks äge kannibal ka, kellel on kogu aeg oma viimase ohvri jalg käes ja kes järab seda energia kogumiseks ikka võitluse ajal.


Valid tegelase ja seejärel valid kaklusareeni (hullumaja vooderdatud tuba, vangla, tapamaja, piinakamber, krematoorium, ühiskäimla, jne) ning siis hakkad teisi võitlejaid peksma. Midagi keerulist ei ole. Korraga on platsil neli võitlejat. Kui on õige mitu pulti, siis saab ka neljakesi teineteist peksta. Teha saab selliseid trikke, et ronid ühe võitleja selja taha ning hoiad teda sealt kinni, samal ajal kui su kaaslane teda kõhtu taob. Tore seltskonnaettevõtmine siiski.


Kakeldes ei vähendata mitte vastaste elumeetrit, vaid täidetakse oma "tapameetrit" ja kui see täis saab, siis tabab sind välk, mis annab võime vastane veriselt ära tappa. On umbes neli standard-tapmist ja siis on igal võitlejal ka oma spetsiifilised killid. Sadomaso rõivas Tasuja Tormentor teeb näiteks Hellraiseri-nimelise tapmise - seintest tulevad ketid ja kisuvad vastase tükkideks, dominatrix aga hellitab vastast ja surub talle siis elektrivarda kurku, sadist-kirug teeb skalpelliga kirurgilisi operatsioone ja noh, kannibal sööb mõnel moel vastast.


Lõpuboss on tiivuline deemon Marukka ja kõik toimub põrgus, kus tegelased oma hauatagust elu elavad ja Marukka rõõmuks teineteist veristavad. Võitja saab tagasi maa peale.

See mäng on küll auväärt klassika ja väärt tujutõstja igas seltskonnas. Alla kaheksa palli oleks tobe anda.

8,5/10






No comments:

Post a Comment