Game Of Thrones - The Game

Tuletan alustuseks meelde, et Cyanide-i poolt loodud esimene Got-i teemaline arvutimäng tekitas tahtmise endal lõualuud paigast hammustada vist kõigil, kes mängudest "huvitavust" otsivad, ja paraku ei pakkunud leevendust ka Jää ja Tule Laulu teemased modid.

Seetõttu polnud minus enam kübetki entusiasmi, kui lõpuks kõnealuse mängu tootmisel lõpusirgele jõuti.
Vastupidises ei veenud mind ka peli algus, sest esimese asjana ründasin ma settingute alt control-sette ja avastasin, et midagi muuta nagu polegi.

Ja nii oligi - selles mängus ei hüpata ja mängu esimesel sirgel olin ma veenunud, et minul jääb see jama pooleli.

Esmamulje oli aga kuratlikult petlik ja eelsoojenduseks ütlen, et tegemist on igatepidi enda külge aheldava peliga, ja seda siis üldplaani, mitte üksikute komponentide pärast.

Imperia Online e. jälle see sama jama.

Alustagem:

Imperia online-i nimeline ja brauseripõhine strateegiamäng on minu jaoks nagu paha haigus. Ehk siis iga paari aasta järel avastan ma, et olen lihtsalt " naljapärast " endale uue kasutaja teinud.

"Puhtalt nalja pärast" kasutaja tegemisele järgneb tavaliselt see faas, mil ma "puhtalt professionaalse huvi pärast" seda klõpsin ning nagu tavaliselt ei suuda ma ka seekord meenutada, et millal täpselt oli see hetk , mil ma äratuskella enda vägede tagasisaabumise ja muu mänguga seonduva järgi seadistama hakkasin....

Sisejuhatuse kokkuvõtteks võibki öelda, et kui Rome Total War-i pärast saatsin ma töökoha kuradile(x2), siis Imperia online-i tõttu kaotatud unetundide arvu ei julge ma isegi umbes kokkuarvama hakata.

Mount and Blade: Warband - GoT: A Clash Of Kings (mod)

Ove juba kirjutas kunagi pika jutu Mount & Blade-i kohta ja ülelugeda saab seda siit.

Tema poolt ülestähendatud kirjaread lahkavad siis esimest MB versiooni. Peale esimest ilmus kõigi seaduspärasuse reeglite järgi nähtavale, aga uuem versioon ja see kandis nime Mount and Blade - Warband.

Warbandi peamisteks erinevusteks võrreldes eelkäijaga oli see, et mingi rahvus muudeti slaavipäraseks ning mänguväljadele puistati peotäis printsesse ja muid tähtsaid puudrininasi.

Otseselt halvemaks see mängu ei teinud, väga palju paremaks ka mitte.

Blood Bowl - Legendary Edition e. veri, täringud ja ovaalne pall.

Eesolev post on mõnes mõttes midagi uut - vähemalt minu jaoks. Esiteks kirjutan ma mängust, mida võib läbi sõrmede nimetada Ameerika jalgpalli teemaliseks mänguks, ning teiseks kirjutan ma mängust, milles ma kapitaalselt sakin.

Täpsemalt öeldes "sakin nagu muda" ja selle kõige halvemalt mängulisemas tähenduses.

Näitena, et kümnest matšist olen ma suutnud suutnud vähem kui kahe touchdowniga pähe saada ainult ühe, ning isegi silmade kinnipigistamisest ei piisa, et seda kuidagigi positiivseks nimetada.

Majesty 2 Expansions: Battles Of Ardania, Monster Kingdom

Battles Of Ardania

On otsene jätk Majesty 2-s toimuvale troonitaotlusretkele ja seetõttu ta suht kiirelt ära tüütaski.

Krt, isegi Your Majesty's artefaktid olid samad ja algusest peale olemas ning tekitas lausa imestust , et miks siis juba ka lordide kojas samad lõustad ei molota, aga see selleks.

Eelinfo: Game Of Thrones - The Game

Üldiselt ei ole plaanis Exekuteeritud Suborinurka arvustavate mängututvustuste blogist mingiks uudistekuubikuks ümber korraldada, aga kuna Cyanide-i poolt väljaantav teine "Jää ja tule laulu" teemaline mäng on igasuguste kolmandate diaablode ja special effektide varju jäänud, siis viskan paar rida ja ridu loopides rõhun pealiskaudsusele.

Eeltutvustuse alustuseks võib mainida, et ehkki mul endal on suht savi, hindavad paljud just seda, et mäng on peamiselt tehtud siiski raamatute ja mitte seebika põhjal, ja et mängusisese loo kulgemist on mõjutanud lisaks oma raamatutele ka R.R. Martin isiklikult.

Kes tahab, võtab seda kullana, kes ei taha, see teeb muud järeldused. Ma ise kujutan näiteks hallimatel hetkedel endale ette, kuidas isa Pjotr läbi kallerdunud aja, Jäise ja Tule raamatutest kaugeneda üritab ja tuju läheb kohe paremaks - see lause oli nii inside nali, et enamusel lugejatest ei olegi mõtet selle üle pead murda.

Myst I-III (Myst, Riven, Exile)

Mulle sattus sel nädalavahetusel täiesti juhuslikult kätte ühe vana (aga kummalisel kombel tänini läbimängimata) klassika kolmikpakett – Myst, Riven ja Exile, ehk siis Mysti saaga kolm esimest osa. Teoreetiliselt on nende väljaandmisaastateks 1993, 1997 ja 2001, aga 2000. aastal tehti esimesest osast uusversioon, nii et kannatab mängida ka täna. Kui muidu öeldakse adventure'i žanris 90. aastatel pea iga teise asja kohta, et „sai lausa kultusmänguks“, siis Mysti puhul ei ole see sugugi loll jutt – esimene osa oli pea kümme aastat enim müüdud PC-mäng maailmas, kuni 2002. aastal Sims ette rebis. Teist osa müüdi ka üle nelja ja poole miljoni, mis arvutimängumaailmas on täiesti üüratu.

King Arthur: The Role-playing Wargame (2009)

Ehkki King Arthur 2 ei tekitanud just kuigi positiivseid emotsioone, tuli mul seda klõbistades meelde, et kuskil arvustuses oli mainitud paar positiivset sõna esimese osa kohta.

Kui mäletate siis KA2 haises peamiselt selle poolest, et ta oli nii RPG kui ka strateegimängu kohta liiga kindlatesse piiridesse surutud.

Samas olid suutnud aga Tw-tüüpi, kuid maagiaga rikastatud lahingud minusse piisavalt pisikuid külvata, et igaks juhuks eelkäijaga tutvust teha.

The Elder Scrolls V - Skyrim

Open world tüüpi RPG-d moodustavad minu jaoks liikuvapildiliste rollikate koorekihi.

Kui keegi juhuslikult ei tea mida open-world tähendab, siis kiirkorras räägin lahti.

Erinevalt nn. "lineaarsetest rpg-dest" on sul peale kuskile tekkimist ja oma karakteri atribuutika paika rihtmist laias laastus võimalik minna kuhu tahad.

Ehk siis, kui kaklemisest tüdinend oled või antud tegevus üldse ei huvita, siis rändad kuskile x-kohta, et mõne templi varemetes ringi hiilida, kuskil kummitava kuninganna kroonijuveelid trooni seest lahti lammutada või hoopis juhid mõned eksinud palverändurite kamba otse lõvikoopasse.

Enamasti on võimalik ka seikleva röövrüütli asemel kaupmeest mängida ja minu jaoks on siiani suur küsimärk, et mis selles huvitavat võks olla, aga maitse asi...

Kokkuvõtteks - main questline on rohkem guide-line, et aeg-ajalt põrkad ka sinna rajale, aga laias laastus mingit sundust selleks ei ole.

Crusader Kings, ehk MNC on loll

CK Liigitub samasse kategooriasse kuhu Europa Universalis ning nagu arvata on ka developer sama - Paradox.

Kes ei tea , siis mainin, et tegemist on vaat et kõige kvaliteetsemaid strateegiamängusarju või üldse stabiilsemaid mänguseeriaid pakkuva firmaga.

Nimetagem seda siis sama lehma lüpsmiseks, eksole, aga tuleb tunnistada, et seni kuni lehmapiima sisse eesli oma ei segata ja toodet liiga hapuks ei aeta on kõik korras.