Leidja

Showing posts with label MMORPG. Show all posts
Showing posts with label MMORPG. Show all posts

Friday, February 5, 2010

Requiem: Bloodymare ja Memento Mori


Alustada tuleks ilmselt sellest, et Requiem on MMORPG. Mitte keegi ei tea, mida need tähed täpselt tähendavad, aga üsna tõenäoliselt tuleb neist mingis keeles kokku "Igasuguse Paarisuhte Verine Lõpp". Kui sind veel eriti ei häirinud see, et su molkus igal õhtul peale töölt kojutulekut õllepudel näpus teleka ees passib ja sulle isegi süüa teha ei viitsi (ja 50 protsendise tõenäosusega oled sa ometigi mees ja ei tee kõrgest tehnilisest taibust hoolimata praeahjul ja peldikupotil vahet ja tõenäoliselt oled täis peaga vähemalt korra mõlemasse oksendanud!), siis see, kui ta pidevalt seda mängu vahib, hakkab sind kindlasti närvi ajama. Mitte ainult selle pärast, et see on totaalne ajaraiskamine ja selle asemel võiks ta parajasti sulle poes kingitusi valida või teie suhte tulevikule mõelda, vaid eelkõige selle pärast, et mängu loojad on miskipärast arvanud, et ükskõik kui võimas on turvis, mis karakteritele* selga on antud, välja näeb see nagu erinevates toonides stringid ja rinnahoidjad alati välja on näinud. Tõsi küll, vahetevahel lisatakse kiivreid ja asendatakse rinnahoidjaid tätoveeringutega. Ja see ei käi ainult naiskarakterite kohta, meeskarakterid lasevad täpselt sama moodi palja per, vabandust, katmata derrière'ga ringi ja suure tõenäosusega on selle karakteri keha umbes kolm korda seksikam kui sinu oma. See tähendab meedia poolt pealesurutud rumalate standardite põhjal otsustades muidugi.


Ka inimeste intelligentsustasemele ei sea sedasorti mängud just erilisi nõudmisi, sest põhiülesandeks on ennast valitud erialale vastavalt võimalikult korralikult (kujundlikus mõistes muidugi) riidesse panna ja siis teisi mõõga või võlukepikesega tampida. Strateegilisi oskusi arendab majandamine ja vajaduse korral kambaga koos tegutsemine ja tegelikult on peale väsitavat tööpäeva üsna hea ajud välja lülitada ja vahelduseks sellist asja vaadata - tõsi küll, riskides sellega, et sulle tuletatakse iga kümne minuti tagant meelde, et inimesed on infantiilsed debiilikud - näiteks veedavad mõned inimesed mängus aega sellega, et kisuvad oma karakteri alasti ja panevad ta kuskile tantsima. Kahtlemata ajal, mil neil on päris elus juba neli korda tulutult palutud prügikast välja viia ja nad on süvenenud näoga vastanud:"Ma ei saa kallis, ma pean selle väga olulise tööasja ära lõpetama." Tõsi küll, mõned teenivad selle mänguga isegi raha, upitavad karakteri üles ja müüvad siis oksjonil maha.


Graafika on üldiselt üsna hea, kuigi märgin, et jutumulle, nagu ülemisel pildil, tegelikult muidugi ei ole. Õnneks. Ka mängu juhtimine on üsna kerge, kuigi viimasel ajal on tekkinud mõningaid probleeme - mäng viidi esimeselt hooajalt (Bloodymare) teisele (Memento Mori) üle, sellega kaasnes hulk uuendusi ja osad neist uuendustest pole siiani korralikult tööle hakanud või põhjustavad mõnes muus osas probleeme. Muidugi on see käivitanud ka "vana hea nõukaaja" igina, mis ilmselt alati iga uuendusega kaasneb, aga kokkuvõttes on raske öelda, kas uus variant on nüüd parem või mitte. Mulle isiklikult meeldis näiteks eelmise hooaja relvade saamise kord veidi rohkem, nüüd on tõenäosus, et midagi eriti head sulle lihtsalt kakluse ajal sülle sajab, olematu. See eest on skillide abil karakteri ülesehitamise süsteem nüüd veidi inimlikum kui varem. Vana asja nagunii enam tagasi ei saa, nii et mis siin ikka nutta.



Karakterite valik on suht traditsiooniline - mõrtsukad, nõiad, varganäod jms, kes jagunevad veel omakorda alaliikideks. Rassilist diskrimineerimist ei ole, peletisi on üpris laia ampluaaga, inimestest igasugu tulnukateni. Samuti on traditsiooniliselt igale liigile mõeldud oma mant, millele lisandub kraam, mida kõik võivad jagada.


Nii, mis veel ütlemata on? Mängu heli mulle eriti ei meeldi, selline tüüpiline igav taustapläust koos karakterite "tahankoheniihirmsastikeppisaada" häälega tehtud ininaga, nii et tavaliselt on mul heli üldse maas. Ja tglt on täitsa okei mäng, kogu sellest kohutavast alastusest hoolimata. Mind küll adventure'i juurest üle tulema ei meelita, aga see oleks ilmselt ka nagu geide heteroks meelitamine, nii et sinna pole vist midagi parata. Nii et tasub mängida küll.


* see oli kingitus sulle, neegripoiss

Tuesday, February 2, 2010

Mount & Blade



Sõda on jõudnud Calradiasse, meelitades kohale hulga ebameeldivaid kampasid. Palgasõdurid, kõrilõikajad, rüütlid ning seiklejad rändavad ringi, otsides seiklusi, õnne ning kuulsust. Kuid sõda on kalk isand. Paljudele annab see vaid surma ja tuska, vähestele valituile õnne ja tarkade meeste sõnade kohaselt kuulsust mitte kellelegi. Kuid sellegipoolest sõidavad mehed sõtta ühel või teisel põhjusel. Mõned otsivad põnevust. Mõned on meeleheitel ega oskagi muud. Mõned on kibestunud ja nii viha täis, et soovivad maailma hukatust tuua... Ning mõned, kelle südames pesitseb kangelaslikkus ning kes astuvad üle läve seda takistama...


Mount & Blade' võiks kirjeldada kui rollimänguliste elementide ning kaootilisema lahinguga HoMM'i (Heroes of Might and Magic). Mängus on nii rollimängulisi ja strateeglilisi elemente, kuid peamine rõhk on lahingusimulaatoril. See on teine mäng, kus ma tean, et ratsu seljas saab sõdida (esimene oli Sacred), kuid seda ei ole lahendatud klõps-liigub mehaanikaga, vaid hobuse juhtimine käib klaveriga, samal ajal kui relvastust ning kilpi kontrollib hiir...


Mäng algab tegelase tegemisega. Õnneks ei ole antud ette, kes sa olid, mis ning kuidas sa tegid... Mängija vastab mõningatele küsimustele, mis reguleerivad baasoskusi, -omadusi ning -varustust. Seejärel saab ta ise mõningate punktide ulatuses neid tõstes (skilli maha võtta ei saa kuidagi) muuta. Mõned punktid jõule, mõned osavusele, tarkusele ja võlule ning ongi omadused paigas. Siis veel oskused ning lõpuks ka kuus relvakäsitlust - ühekäelised, kahekäelised, pikad relvad, vibud, ammud ning viskerelvad.


Seejärel tuleb nägu, mis on mingil määral ette antud, kuid mida saab siiski suures ulatuses muuta. Kahjuks ei saa baasmängus omale päris rämedat trollinägu ette manada, kuid ilusa naise tegemine on võrdlemisi keeruline sellegipoolest. Samuti ei ole ma ühtegi kena naist mängus näinud - kõik on sõnulseletamatud peletised. Lõusta vorpimine tuletab minu rikutud peas meelde Sims'i...


Kui näos kõik karvad mõõdetud ning nina suurus vastab aaria etaloni mõõtudele, lükatase tegelane kusagil suvalises kohas Calradias maha ning seiklus võib pihta hakata. Vanemates versioonides ei antud rändurile isegi hobusta alla, kuid hilisemates versioonides on selle võrra lihtsam - ilge niblimine on tegelikult ilma hobuseta...


Mängu edasine kulg on täiesti mängija enda otsustada. Soovi korral võib ta hakata kaupmeheks, kes veab linnast-linna kaupa, otsides häid pakkumisi villale, viljale, tööriistadele või vorstidele. Teine võimalus on hakata täitma ülesandeid, mida pea iga ülik oma lossis, gildimeister linnas või külapealik oma hurtsiku ees jagada võib - otsi mõrtsukas üles ja löö maha, vii sellele tegelasele kiri, too meile hunnik vilja, kuna bandiidid vedasid kõik minema, eskordi seda karavani, tule meile palgasõduriks jne. Ülesandeid on tohutult palju - igav ei hakka. Lõppeks saab hakata ka lihtsalt tapamasinaks - palgata küladest mehi kokku ning asuda karavane ning teisi bandiite rüüstama.


Mäng on samuti pidevas muutumises - ülikud kärutavad oma armeedega ringi, desertöörid pagevad seaduse eest, riigid kuulutavad üksteisele sõdu ning sõlmivad vaherahusid, linnuseid piiratakse, vallutatakse ning kaotatakse. Kõigest sellest võib mängija ka ise osa võtta. Oma külameestest palgatud armeega võib üpriski palju ära teha. Esimestes lahingutes on muidugi seni vaid reha käes hoidnud tegelaste suremus võrdlemisi suur, kuid aja jooksul mehed arenevad ning viimaks võib sul 7 hädise talupoja asemel 7 täisturvises rüütlit (võiks küll pöialpoissi, kuid ma ei ole neid veel selles mängus näinud).


Kaarti saab igate pidi pöörata ning sisse-välja zoomida. Tegelik madin aga toimub lahingutes võrdlemisi kolmanda isiku vaates. Oma tegelast näed sa selja tagant, kas siis jala või ratsa, näed, mis tal käes-seljas-jalas-peas ning liigud klahvidega WSAD... Lahing võiks olla pisu strateegilisem, kuna sinu töllakad sõjamehed, kes tegelasega kaasas, tormavad uljalt vaenlase poole, unustades kõik rividrillis õpitu. Seda saab küll pisut reguleerida oma käsklustega (hold, follow, closer, spread, charge), kuid õiget tulemust ei anna needki... või vähemalt ei ole minul andnud, kuna vaenlase rivini jõudes unustavad mehed ka sinu käsklused ning asuvad halastamatult vaenlast materdama.


Lahingus ei ole sul kasutada mingeid "ravipotte" ega muid abivahendeid, mis muudes mängudes aidata võivad. Oled vaid sina, sinu vaenlane ja relvad... Suurimaks abivahendiks on hea turvis, tugev ratsu ning hästi karastatud tapariist käes. Samuti ei ole lahing mõttetu hiiretoksimine nagu enamus "rollimänge," vaid mõnikord tuleb rünnak kiirelt asendada kaitsega, et jõhkra nuia löök kõrvale juhtida või kilbiga kinni pidada. Seda kõike silmas pidades ei ole üldse kerge oma ratsut samal ajal õigesse kohta juhtida, et too vaenlase odadesse end surnuks ei jookseks. Samuti kaitsevad vaenlased end tihtipeale sinu löökide eest kas relva teraga või kilbiga ning mõndade raskelt turvistatud tegelase tapmine võib võtta omajagu aega ning palju närvirakke.


Lisaks sõjameeste värbamisele saad sa ka oma party kokku panna. Kõrtsudes istuvad tegelased, oodates millal tuleb kangelane valgel ratsul neid värbama. Neile pakuvad mõnikord seltsi ka palgasõdurid, keda värvata võib... Tegelased arenevad täpselt nagu sina ise - piisava hulga expi kogunemisel tõuseb nende level - whoopsti - järgmisele. Lisaks ei ole neid võimalik tappa - nagu ka sinu kangelast - kui tervis nulli langeb, kukuvad nad teadvusetult maha.


Mängija võib alati ka oma mõõka ning hinge mõnele kuningale pakkuda, kes siis selle eest oma uut vasalli väikese külakese või isegi linnusega tänab. Külad ning linnused korjavad makse, millega sinnasattudes enda kukrut saab täita. Lisaks saab alati linnuseid oma kuninga nimel juurde vallutada, kuid mõnikord ei pruugita kindlust sulle jätta, vaid antakse see hoopis mõnele teisele mõttetule ülikule. Sellega ei pruugi aga alati nõustuda ning kuninga vastu mässu tõsta - see lõppeb alati suurema verevalamisega, nagu aimata võib.


Mängus on tohutult erinevaid relvi ning turviseid. Pisisulid tormavad sinu poole nuiade ning lihunikunugadega, loopides sind teisalt kividega, kuid Swadia rüütlid ajavad sinu vastvärvatud talunikud oma suurte sõjaratsude kapjade alla, samal ajal noppides nende päid suurde sõjakirvestega. Esialgu võib paar hästilastud noolt kangelase kärmelt sadula külge neetida, kuid hiljem brigandiinis võid sa siilina lahinguväljal ringi siblida, lõigates neidsamu vibukütte vasaku käega kolmeks.



Erinevaid üksusi võib mängus olla kusagil 100 ringis - ei ole kõiki kokku jõudnud lugeda ega isegi näha mitte. Kõikidel riikidel on erinevad sõjamehed, kes arenevad erinevaid teid mööda. Enda armeed saab mängija ise "aretada," otsustades, kas talumees areneb vibukütiks või jalaväelaseks. Hiljem võib ta ka veel rüütliks või raskejalaväelaseks aretada.... kuid nagu ma ütlesin, on igal fraktsioonil erinevad üksused ning kõik ei pruugi üldse seda jada pidi edasi liikuda.


Mängu eesmärk ei ole kindlalt piiritletud. Mäng kestab niikaua, kuni seda viitsitakse mängida. Isegi kogu maailma vallutusega ei saa mäng läbi... Kuna mängija tegelane ei ole võimeline surema, ei ole võimalik ka mängu kaotada. Huvitav konseptsioon - ei ole võimalik võita ega kaotada...


Hoolimata oma vähesest levikust, on mängul tugev fännide baas, kes nibrivad mängu kallal, luues sellele uusi relvi, turviseid ja isegi uusi maailmu. Ise hakkasin mängima üht mod'i algsete tulirelvadega, mis tundub üpriski põnev. Lisaks sellele on vanemale versioonile tehtud Keskmaa mod, mis näeb küll suht jõle välja, kuid orkid on lahedad. Ka uuele (ver 1.011) väljalaskele tehakse hetkel Keskmaa laiendit, kuid kes teab, millal see valmis võib saada. Lisaks neile on olemas ka Battlestar Galactica, Warhammer 40k ja Star Wars'i mod. Just tõmbasin ka miski fantasy mod'i, kuid seda ei ole veel jõudnud proovida.



Taleworlds'i kodukas

Arvustus EGCgames'is
Arvustus Katzi foorumis
Arvustus Boss Lair'is

Ahjaa... Mäng on täiesti tasuta... kuni 7'nda levelini. Siis võid kas osta endale litsensi või alustada uut mängu. Aga arvestades asjaoluga, et ostetud litsensiga saad kasutada ka kõiki vanemaid versioone mängust ja selle kõiki mod'e, on see täitsa mõistlik rahapaigutus mängurile.



http://mataclysm.wordpress.com/2009/06/29/mountandblade/