Ehk siis Sõrmused ja Isandad pihtas ning sõda põhjas.
Alustuseks ütlen nii palju, et minu näol pole tegemist isegi mitte kõige madalama järgu tolkienistiga, ning kui "Kääbik" välja arvata, siis olen ma sõrmuseraamatute suunal suht äraütleval seisukohal.
Kui nüüd võtta arvesse veel see, et ma pole senini kohanud ühtegi LOTRi-teemalist mängu (RTW ja M2TW- e Third Age-modidki veel installimata seisus), mis mulle vähegi meeldind oleks, siis...
Jah, ühesõnaga - järjekordne nii-nimetatud aasta parim RPG, millele naiivsevõitu ning üdini kergeusklik MNC Broz käpa peale pani.