Ehk siis Sõrmused ja Isandad pihtas ning sõda põhjas.
Alustuseks ütlen nii palju, et minu näol pole tegemist isegi mitte kõige madalama järgu tolkienistiga, ning kui "Kääbik" välja arvata, siis olen ma sõrmuseraamatute suunal suht äraütleval seisukohal.
Kui nüüd võtta arvesse veel see, et ma pole senini kohanud ühtegi LOTRi-teemalist mängu (RTW ja M2TW- e Third Age-modidki veel installimata seisus), mis mulle vähegi meeldind oleks, siis...
Jah, ühesõnaga - järjekordne nii-nimetatud aasta parim RPG, millele naiivsevõitu ning üdini kergeusklik MNC Broz käpa peale pani.
Esimese asjana peale mängu kävitamist panin aga mainitud džentelmänn tähele, et nimetet RPG-s on karakteritel ainult neli põhioskust, ja-et needki on kõik puhtalt löömingul baseeruvad.
Ühesõnaga, vajutas härra Broz mängu ilusti kinni ning ootas kuni tal juhe piisavalt koos on, et üks HnS-mäng kätte võtta...
Sorrey, aga tervemas olekus olles on minu põhinõudmiseks mängudele, et mõitlemisvõime peab olema tegevusse kaasatud.
WiN-i puhul on tegemist aga absoluutselt klassikalise 3rd-person HnS-iga, millele RPG silt lihtsalt müügiedu nimel külge kleebitud.
Seda, kui hästi selline turundusvõte mõjus võib näha sellest, et novembris ilmunud peli on praegu Steamis 4.99 eest müügis.
Ehk siis -Warner Bros-i logo mängus annab õiguse eeldada, et Kääbiku filmi promoma ja lisadollareid kasseerima mõeldud mäng on maha kantud juba enne kinoteose ekraanidele laekumist.
Mäng ise ja üldiselt.
Sul on võimalik valida kolme tegelase vahel, kelledeks on - päkkarsõdalane Farin, haldjast võlutibi, kelle nime ma ei mäleta ja inimesest vibumees, keda võõrkeeli ranger-iks liigitatakse.
Täiesti võimalik, et need tegelased on raamatus/filmis ka olemas, aga kuna tolkienistikaga on mul nii nagu alguses juba öeldud sai, siis peale Bilbo ja selle kuradi haldjakunni ei tundnud ma sealt vist kedagi ära... Ahjaa, Gandalf vilksatas korraks.
Kui tegelane valitud, siis tuleb veel paika panna juuste ja silmade värv ning hankida endale quest. Muuseas, dialoogide lugemine või jälgimine ei ole kohustuslik. Aja kokkuhoiu nimel võib kõik võimalikud mölapausid vabalt skippida, sest üsna säästukavormis quest-bookist saab nii palju infot ikka kätte, et millise koha peale kaardil vajutama peab.
Dialoogide kvaliteet on muidu selline... "valdavalt üle keskmise taseme", Voice-acting on see-eest "väga hea, pisikese miinusega" ja cut-scened näevad igatepidi nauditavad välja.
Mitmed taustalood tunduvad olevat - jällegi, ma pole ikka veel Tolkieni ekspert - raamatulugude lühendatud versioonid.
Sinu taidlemine toimub muidu Sõrmuste isanda looga paralleelset, ehkki Frodo ja sinu tandemi tegevuse kokkuklappivusega on nii, et erinevad tegelased lihtsalt väidavad seda ja kes olen mina, et nende sõnades kahelda.
Aga jah üldplaani lõpetuseks, et käsi südamel võin vanduda, et terve mängu jooksul ei ole isegi hetke, mil keegi oleks üritanud kasvõi valetada, et tegemist on role-playd võimaldava peliga.
Selline puhas: "Mölise endale quest ja mine tapa kõik ära tüüpi"peksuooper, mida läbiva tapatalgutamise vahele mahuvad ka mõned nn. "kümne oblikalehe korjamise" ning Bilboga luuletuse kirjutamisest koosnevad pisülesanded.
Olgu aitab sellest üldisest jamast ning läheme üksikasjalikumaks.
Kummast alustame - negatiivsest või positiivsest?
Ok, teie tungival nõudmisel alustan sellest mis esimesena pähe tuleb.
Ahjaa, alustavaks selgituseks veel niipalju, et ma jätan suuremalt tatistamata teemal, et tegemist on prim-konsoolikaga ning ma ei viitsi väga palju karjuda ka selle pihta, et konsoolilähedusest tulenevalt on mängus ka ainult ühte salvestusliini võimaldav ning automaatsete salvestuspunktide süsteem -SICK!.
Tõsiselt, võtame korraks aja maha ning mõelgem, et kas tõesti on siis nii halb kui ma iga chapteri alguses eraldi save-i saan teha?
Et näiteks mingitel vabadel ja tühjadel momentidel mängu paremaid kohti uuesti mängida?
Kas see ei lisaks äkki mingitki re-play value-t?
Ah, arvate, et lihtsalt Hard difficulty (Ametlikult: Heroic) lukustamisest ja kolmest erinevast tegelasest piisab... tutkit ja Jeeber-goosh!
Ok, see selleks ning loobin veel paar arooniat retoorilise küsilõiguga: "Short-keyde võimaldamine, näiteks "loot all" funktsiooni jaoks, on otseloomulikult igatepidi kurjast ning lisaks veel äärmiselt mõttetu, eksole ? Ja Seda isegi hoolimata sellest, et möll sinu ümber ei peatu seniks, kuni sa mingist kirstust nooli ja potte välja õngitsed, eksole ?"
Olgu, see ka selleks ning pigistan nüüd näpud risti ja ütlen, et: "Jah, ma olen selle konsoolist sündind ja PC-le imbunud pasalasu juba ammu alla neelanud ning nüüd ja edaspidi peatun nüüd ma ainult sellel jamal, mis otseselt mängumehhaanikat puudutab."
Edasikäik edasi ning alustuseks tuletagem meelde, et: HnS mängu prim-nõudmisteks on:
- Erinevaid kolle peab olema palju.
- Erinevaid ja lahedaid löömaanimatsioone peab olema jõhkralt palju.
- Erinevaid relvi, kleite, kiiverkasukaid ja erinevalt mõttetuid kalliskiviräbalaid peab olema veel rohkem kui eelmisi kokku ja soovitavalt kohe jõhkralt rohkem.
- Lisapunkt: Nunnu ja abistav lemmikloom tuleb kasuks.
Punkt1: Kollid
Erinevaid kolle pole just kuigi palju ning parimad neist jäävad mängu esimesse poolde.
Mõttelise poolitusjoone tagant algav teine pool mängust koosnebki peamiselt juba tuttavatest, ainult ülevärvitud säästuvärdjatest. Neile on lihtsalt vingem ja lahedam nimetus pandud või rohkem metallikarva värvi seljapeale mäkerdatud.
Okei, minionid minioniteks, aga kui kõige lõpum-lõpuboss on vahekolli koopia, ainukese vahega, et lõplikuma bossi loitsud on sinise asemel punased ja teda tuleb (Spoiler algab!) ühe korra asemel kaks korda järjest tümitada, siis tahes tahtmata kisub see suu "veits" viltu.
Punkt2: Lööma
Punchimise kohta pole midagi halba öelda. Tampimine ise on suht lihtne ja mugav - positiivselt ja ausalt. Lihtsaks teeb asja ka see, et kõik spetsjomm-möllulöögid käivad 1-3 numbriklahvide ja hiireklikkidega.
Samuti on võimalus nii lähi- kui laskerelva korraga kasutusvalmina hoida ning neid ka lammutamise ajal kiirelt ja mugavalt vahetada.
Aga - nagu ikka on siin ka "aga-d" ja peamine ja mädaseim neist on see, et skillid aktiveeruvad mingi viivitusega, ning tihtipeale tuleb päris mitu korda klahvi taguda enne, kui mingi elupott joodud või löök tehtud saab.
Võitlemise enda kohta veel niipalju, et pihtalöömine nõuab kerget ajastamist ning ka suunaga löödatava poole olemist ning rind-rinna vastu võitluses vibut ei kasutata.
Seetõttu kõige mõttetumat liiki click-festiga just tegemist pole, samas ei saa ka öelda, et kogu möll eriti effektne välja näeks...ei näe - selline acceptable mess hoopis.
Punkt3: Ködi ja mant
Kas on väga mõttetu oodata, et 2011 aasta mängus oleks rohkem erinevaid damage-i liike, kui "ice", "fire", "harvaesinev deep" ja "niisama dämm". Või näiteks loota, et relvadel oleks erinevad kiirused, süsteemil, et sõjavasar on kõvasti aeglasema vihinaga kui pisike mõõgajupp?
Või et mängus oleks mingitki ernevat tüüpi armorid, mis erinevat tüüpi dämidžit paremini seedida aitaks?
Ma vähemalt loodan, et ei ole mõttetu oodata, ega ka mitte loota, aga see ei muuda kahjuks olematuks fakti, et WiN-is jagunevadki käsirelvad lihtlabaselt kahe- ja ühekäerelvadeks. Lisaks on ka nn. laskerelvaga karakterid (Ranger ja Loremaster) rohkem pädevad tera, kui noole või loitsunduse alal.
Ahjaa, paar päkkari võitlusskilli nõuavad vastavalt haamer/kirve või mõõga/kilbi olemasolu. Minul, kes ma 90 protsenti side-questidest tähelepanuta jätsin igastahes oma päkatsit niikaugele aretada ei õnnestunud, et relvavalik oleks mingitki kõhklust tekitanud. Lihtsalt mida rohkem dämmi seda uhkem ja nii need kahekäekirved talle pihku tekkisidki.
Muidu Inventory-ga majandades tekkis mul tunne, et tegemist on maailma kõige esimese HnS mänguga, ja-et selle tegijatel polnud lihtsalt võimalust varem tehtud vigadest või kordaminekutest midagigi õppida.
Aga ok, kui juba, siis juba ja lahakemgi veidi seda va garderoobi..khm..inventory teemat.
Tegelt väärib see lausa eraldi alapeatüki märgistust:
Inventory ja ködimajandus
Nagu öeldud on sul mängu alguses võimalik valida kolme tegelase vahel, kellest ühega sa majandad ise ja ülejäänud kaks tolgendavad sinuga kaasa.
Paraku, aga puudub sul igasugune voli nende kaasatolgendajate inventory üle.
See tähendab, et sa saad neile küll erinevat riietus-relvastumanti anda, aga tagasi sa neilt midagi ei saa.
Kõik mis annad, kaob justkui hundikurku ja mis läind, see läind.
Kuid - see pole veel kõik.
Questide keskel on mingid.... Ütleme, et "kontrollpunktid", kus sul on võimalik tegelast vahetada.
Okei, oletagem nüüd, et sa vahetad oma 13 Level dwarfi haldjatsiki vastu.
Esimese asjana peale vahetust tuleb sul kolmeteistkümne leveli jagu Attribute- ja Skill-pointse paika seada, mis on ju isenesest hea.
Naeruväärselt idiootseks teeb aga selle vahetuse asjaolu, et ka viimane, ehk kasutusse läinud mant, mis sa haldjaplikale visanud oled, on kadunud.
Inventory-s on ainult see träni, mis seal enne karakterivahetust oli, ning su elfitar tõmbleb ringi oma lvl 1 baasvarustuses...ranger ja päkkar samuti. Okei, annad inventory-sse alles jäänud päkkari tagavararelva päkatsile kätte ning üritad mängida kuni kiire surmani
...aga - ka see pole veel kõik.
Kui sa siis selle alavarustatud haldjapiiga uuesti enda alguses valitud karakteri (- antud juhul siis lvl13 dwarf) vastu tagasi vahetad, siis päkkari varustus taastub, aga hetk tagasi mainitud tagavararelv on ikkagi olematusesse jalutama läinud...
...kuid oodake - ka see pole veel kõik!
Tegelikult puudub sul ka ülevaade, et mis ködi su kaaslastel parasjagu käes on. Juhul muidugi kui sa kõike püüdlikult meelde ei ole jätnud või märkmikusse üles pole kirjutanud.
Sama teema on muuseas ka poes, nii-et jah...
... ka see pole veel kõik!
Poes pakutavate relvade võrdlemine olemasolevatega nõuab pidevat poest sisse-välja hüppamist.
Lõbus - Ei!
Mugav - veel vähem!
Mängu plussid
Üks kahest positiivsest punktist, mida mängu puhul esile tuleb tõsta on esiteks selle lühidus. Täpsustan, et WiN ei ole mitte erakordselt lühike, ega ka mitte liiga lühike, vaid enam-vähem paras.
Mängu teine plusspunkt jõudis mulle kohale, siis kui ma esimest korda kotkast nägin.
Okei, enda arust nägin ma hoopis greifi ja veidi hiljem ristisin ma ta Ökul-kanaks, aga kuna mu päkats nimetas Ökul-kana järjekindlalt kotkaks ja Ökul-kana ise väitis ka sama, siis jäägem selle ebausutava kotkaversiooni juurde.
Jah, see sama nunnu Ökuli ja kana ristand, kelle pilte siin kõik lõiguvahed täis on.
Ehk siis üldplaani tagasi tulles on mäng äraütlemata ilus ja silmasõbralik.
Täpsustuseks võib öelda, et tegemist ei ole sellise luminestsentse pasaga kaetud gothic-u või lihtsalt "kõik hiilgab ja sätendab" tüüpi huinanõõga, kus sarvede arv asendab originaalsust ning tulekerade suurus taktitunnet.
Ausalt, kogu peli on 90 protsendi ulatuses tõsine silmakomm ning ehkki see seda päästa ei suuda, suudab see asjaolu siiski natuke üldhinnet leevendada.
Tehniline pool
Ütleme, et polnud väga viga...
Ebameeldivaim moment oli teise(või kolmanda) chapteri alguses, kus pilt miskipärats vilkuma hakkas. Umbes nagu oleks mingi hullumeelne diskor brightness-i nupu kallale pääsenud.
Õnneks kadus see epilepsiat tekitav valgusšõu mingiks hetkeks ära ning ühe tiiru läbimängimisel, jooksis peli kokku ainult kaks korda. 2011-2012 aasta keskmisega võrreldes on see muuseas ülihea tulemus.
Muidu siin-seal esines veel ka õhus kõndivaid lumetrolle ja muud sellist jama, aga kuna õhus kõndimisest hoolimata olid nad tapetavad, siis jäi asi andeksantavuse piiridesse.
Kokkuvõtteks:
Hoolimata oma parajast pikkusest kipub peli siiski kolmveerandist alates väsimuse tundemärke ilmutama. Kasvõi need mainitud säästukollid ja muu selline. Lihstalt tundub, et ideed said otsa ning edasi korrutati juba olnut, ainult-et uutes värvitoonides.
Lisaks on WiN-i viimasest kolmandikust läbi jooksmine umbes sama raske kui lumme ...teleka viskamine.
Mängujooksul surma saamine on enivei raskeks tehtud, sest niipea kui sul elupunktid otsa saavad löövad su tegelasel põlved nõrgaks ja sa käperdad temaga mööda põrmandut ringi, kuni kumbki su kaaslastest ta "ellu äratab".
Ei mingit probleemi ühesõnaga ning seda hoolimata sellest, et ma 90 % side-questidest ning kaardil asetsevad "Destroy the attacking enemy waves" tüüpi quest-locationid täehelepanuta jätsin.
Muuseas, kõrvalülessannete suures mahus tegemata jätmine on enamuse viimaste aastate mängude puhul ülioluline.
Vähemalt juhul, kui sa tahad, et peli mingilgi määral challenging oleks.
Aga jah, nii palju veel, et kui mul oleks konsool, siis eelistaksin ma ajatappe peksutina igal juhul Beowulf The game, mis keskkonna ilu poolest küll WiN-ile alla jääb, aga mille kangelasmadistamine, koos võimsa helistaustaga, annab kokku kõvasti hasartitekitavama ja leidlikuma tükeldusooperi.
PC peale on, aga WiN siiski parem, kuna ta töötab ladusamalt.
________________________________________
H: 4/10 e. kogu kompott tundub kuidagi kiirustatud ja siis järsult poolelijäetud olevat, aga... Ütleme, et kui just midagi mõistlikumat mängida pole, siis nüristunud olekus klohmimiseks sobib mäng ideaalselt.
Usun, et kui rasksuastmeks võtta easy, siis peaks WiN olema ka üsna pohmellisõbralik. Normaliga igastahes suurimaid raskusi ette ei tulnud ning kõvemad raskuastmed on loomulikult lukus- SICK!
Mujal:
No comments:
Post a Comment