Brothers: A Tale of Two Sons

Ütlen alustuseks ära ühe diskleimeri, mis minu meelest väga oluline on - nagu näete, on siin žanriks märgitud adventure ja puzzle, sest nii on ametlikult kirjas. Tegelikult pidi veidi mõne koha peal ajusid ragistama küll, aga põhiliselt oli see ikka selline jookse-karga-hoia kinni-jookse edasi mäng.

Teiseks. Seal on küll kohti, kus võib reaalselt auku kukkuda ja surma saada ja sel juhul peab uuesti alustama, aga suurema osa ajast hüppavad tüübid automaatselt. Lisaks salvestab mäng end nii tihti, et sel juhul ei pea eriti kaugelt uuesti alustama. No näiteks see koht, mida pildil on kujutatud - seal ei ole võimalik alla kukkuda.

Mis selle mängu siis põnevaks teeb? Asja teeb huvitavaks see, et see on mõeldud puldiga mängimiseks (mina seda ka tegin) ja mängitakse kahe vennaga korraga - s.t. tihti eeldavad ülesanded seda, et poisid midagi samaaegselt teeksid, nii et koordinatsiooni ja rööprähklemist treenib küll, kui pead paralleelselt kahte vanti elus hoidma.

Täpselt sellises pikkuses, nagu see mäng on (3-4 tundi), on see ideaalne, aga sellest rohkem ei viitsiks eriti sellist mängu mängida. Sellisena on see aga väga armas meelelahutus. Mina olin lõpus juba üsna tüdinenud ja ootasin juba, et see läbi saaks, aga ma ei heidaks sellest hoolimata mängule midagi ette - "hüppa ja karga" pole lihtsalt päris minu žanr. Neile, kellele see sobib, on see kindlasti lausa suurepärane.
Lisaks. Mulle meeldis nende väljamõeldud keel, lõpuks õpib päris mitu sõna ära ja hakkab taipama, kus on liide ja kus miski muu. :D Ja muidugi graafika, see mäng on VÄGA VÄGA VÄGA ilus. Mängige, mängige.

Maailma kiireim paanika - Tetris

Täiesti tõsiselt räägin. Eriti kui arvestada installi protsessi, siis tetrisest kiiremini paanikasse viivat mängu annab leida. Konkreetne versioon on saadavl Chrome'i webstore'is - https://chrome.google.com/webstore/detail/tetris/eeehcmbhicglclggakomjhhlmemhjbde?utm_source=chrome-ntp-icon

Asja teeb põnevaks see, et mängu lähtekood on täiesti vabalt saadaval, mis tekitaski minus isu üle vaadata, mille järgi mängus kiirus muutub. Antud hetkel tundus küll, et suvalise koha pealt, sest lvl5 oli juba Try Hard mode, peale mida saabus rage quit. 

Legend Of Grimrock

Öelge veel, et rollikate (kasutan siin väljendi laiemat tähendust) seas innovatiivsust pole. Või kas vanade asjade mulla alt välja kaevamine on innovatsioon? Sest LoG on hoolimata tänapäevasest 3D-graafikast ehe vana kooli dungeon crawler.

Mängija juhib neljaliikmelist seiklejate gruppi, kes D&D-klišeede järgimist väga tõsiselt võtavad: seiklejad võivad olla neljast rassist (inimene, minotaurus, reptiil, putukmees) ning kolmest klassist (sõdalane, varas, maag). Sünkkalju dungeon on jaotatud mõttelisteks ruutudeks; kogu party istub ühel ruudul koos ja liigub ühekorraga. Kaamera on esimeses isikus; võitlemine käib hiirega seiklejate relvaikoone klõpsates või (maagide puhul) õigeid ruunikombinatsioone luues. Võitluses on ka teatav taktikaline element, kui gruppi peaks rünnatama mitmelt küljelt – siis tuleb arvestada grupiliikmete paigutusega, et haprad maagid ja vargad võimalikult vähe vatti saaksid. Üldjuhul on kaks sõdalast party koosseisus peaaegu kohustuslik, sest enamik vaenlasetüüpe rapib vaid kaht ruudu nendepoolsele küljele jäävat seiklejat ning turvistamata tegelased tule all kaua elus ei püsi.

Braid

Kuna see on eriti nunnude inimeste blogi, tahaksin kirjutada ühest eriti nunnust mängust, millega ma terve sessi jooksul õppimise vahepeale aega parajaks tegin. Mängu nimi on siis Braid ja kuigi see on nagu Super Mario, ei ole see absoluutselt nagu Super Mario! Algselt oli see mäng mõeldud X-Boxile, aga nüüd on PC variant kah olemas ja minu meelest isegi veidi ilusam.

Mängu point on ikkagi printsess, kelle leidmiseks (kas ta päästmist vajab on hoopis iseasi) tuleb terve hulk erinevaid ruume läbi käia, suuri vastaseid võita ja väikestele pähe hüpata. Mäng on aga oma lihtsatest eellastest hulga keerulisem, seda nii mõistatuste kui loo poolest. Igas maailmas on eeltuba (all paistab nr 2), kus saab lugeda väikest killukest sellest, mis juhtus, et kangelane oma printsessi kaotas ja kuidas ta üritab taas armastust leida ning kui tore oleks, kui meil oleks võimalik oma vigadest õppida, ilma et me alati peaksime ka nende tagajärgi maitsma. Maailmade lõpus olevad valvurid ei tea printsessi asukohast (ega olemasolust) midagi, nii et see tundub olevat üsna mitmeti mõistetav sümbol.

Mängu tehnilise poole teeb aga huvitavaks see, et see pakub ka veidi ajutööd. Mängus edasi pääsemiseks pole vaja ainult leveleid läbida, vaid ka piltmõistatuse tükke koguda, nende kätte saamine on aga üsna keeruliseks tehtud. Nimelt on mängus võimalik aega tagasi kerida, igas levelis võib aga olla oma reaalsus. Näiteks võib olla asju, millele aja tagasi kerimine ei mõju (selle indikaatoriks on roheline sädelus) või leveleid, kus sinu ühes suunas astudes liigub aeg edasi ja teises suunas tagasi. Lisaks saab (= tuleb) vahepeal kasutada oma varitegelast, kes kordab järgi kõike, mida sa ette oled näidanud - see oli vahepeal ikka PÄRIS keeruline. Üritasin seekord mitte eriti walkthrough'd kasutada, aga tunnistan, et mõnda asja ei oleks lihtsalt ise välja mõelnud. Samas on enamasti seda vastust nähes täpselt selline tunne, et kurat, kuidas ma siis selle peale ei tulnud, sest vastus on lihtsalt hästi natukene minu ajutegevuse kastist väljas. Väga lahe nokitsemine.

Vaadake trailerit, see annab asjast üsna hea ülevaate:

Braid

Xtet (1996)

Tõmmata saab siit.

Platvorm: Peetsee

Süsteeminõuded: 3, 64 mb vaba kõvakettaruumi, Windows noh 3.1 võiks vähemalt olla.

Lihtne ja loogiline tetrise mäng, ainult, et klotside asemel tuleb taevast kukkuvaid alasti inimesi üksteisega erinevates poosides ühtima panna. Peamiselt tuleb sihtida, et neil kubemed enam-vähem kokku asetuks, kuid mäng mõistab ka mitut päris korralikku aeroobikat nõudvat poosi. Kui paar wtf-asendit välja jätta, siis loomingulisuse ja leidlikkusega mäng ei hiilga. Kokku saab paigutada ainult meest ja naist, ühtegi veidi teisele poole pilguga kutti või seelikukandjaid kõditavat naist ei ole.

Ka ei saa teha suuremaid kui kahest inimesest koosnevaid kompositsioone ning ideepoolest võiks sealt taevast sadada juba tulnukaid, koeri, roboteid, shemale, kääbuseid, gaasimaskides dominaid ja muud sodi. Hea toksida töö vahelt rekordeid, kuid edasiarenduseks on ruumi palju.

6,5/10

[caption id="attachment_447" align="aligncenter" width="300" caption="Tavaliselt sajab mehi ja naisi võrdselt, kuid kui taevas emaste osas veidi heldem on, siis ei jää muud üle kui teha erinevaid tagumik-taeva-poole naiste kompositsioone ja jääda y-kromosoome ootama."][/caption]

[caption id="attachment_450" align="aligncenter" width="300" caption="Mäng lõppeb alati jõhkra gangbangiga, kus pole mingit diskrimineerimist"][/caption]

Mänguarvustus: Mine-persse, ainult 3 pommi oli jäänud-sweeper

Minesweeper on üks selline pealnäha mõttetu ajaraisk, mille peale õige mängusõber kõrges kaares sülitab ja edasi Wolf3D toksib. Aga ühe tavalise ja kvaliteetblogi vahe selles ongi, et kvaliteetblogis minnakse asjadesse süviti. Nii et Minesweeper - sõber või vaenlane?

Standartsed mängulauad on suuruses 9x9, 16x16 ja 16*30, igal kindlaksmääratud hulk miine: vastavalt siis 10, 40 ja 99. Mängija ülesandeks ongi need miinid kõik välja nuhkida ja ära märkida, seda siis hiire abil. Vasak klahv klotsikese ümberkeeramiseks ja parem märgistamiseks. Kui kõik läks hästi ja pööratud klotsikese all miini ei olnud, on meil kaks võimalust: avanes üks number vahemikus 1 - 8 ja see number on mängijale oluliseks pidepunktiks oma missiooni edukaks lõpetamiseks, number näitab nimelt miinide arvu, mis selle klotsikese vahetus läheduses paiknevad. Kui läks aga eriti hästi ja avatud klotsikese läheduses ei ole ühtegi miini, avaneb koheselt suurem maa-ala, millelt siis tasakesi edasi võiduka lõppu poole areneda saab. Kolmandal võimalusel pole eriti pikalt tarvidust peatuda, sellise klotsikese ümberkeeramine, mille all miin peidus on lõpetab mängu koheselt, pole mingeid healthpacke, mingeid savesid, pole midagi mis mängijat vale liigutuse korral päästaks. Ja nii lihtne see ongi.Kõigile praegustele ja tulevastele mängusõpradele teadmiseks, on oluline ära märkida, et kõige väiksemal platsil on meil tõenäosus suvalist klotsikest ümber keerates miini otsa astuda 12,35%, keskmisel 15,63% ja suurel koguni 20,63%.

Stopp, hüüab mängusõber, kelle tähelepanu olen ma juba liiga kauaks natside tapmiselt kõrvale juhtinud ja nüüd siin mingitest numbritest jahun. Mis on see üks põhjus, miks ma peaks Wolf3D asemel hoopis mingeid klotsikesi ümber keerama hakkama ja mingeid numbreid lugema ja teiste numbritega võrdlema ja siis veel mingeid klotsikesi ümber keerama.
Väga lihtne, kõike seda mida pakub lõpututes koridorides ringi hiilimine ja natside kõmmutamine, pakub ka Minesweeper. Ainult et veel kraadi võrra teravamalt. Mängukogemus muutub veelgi realistlikumaks. Kui eksid on kõik läbi ja tavalisest Minesweeperist saabki Mine-persse, ainult 3 pommi oli jäänud-sweeper. Tuleb lihtsalt enne mängima asumist silmad kinni pigistada ja lasta enda kanda vabalt valitud sõjatandrile: Esimese Maailmasõja kaevikutesse, Teise Ilmasõja Normandia liivarannale või Vietnami džunglitesse. Ei mingeid riistvaralisi piiranguid, ei mingit muret, et äkki vana sõber ei vea nii vinge graafikaga möllu välja. Miiniotsija higiste käte vahel, terve pataljon ootab sinu taga, vastase kahuritule tambib poole tunni pärast su sõbrad maa peale veriseks lägaks laiali, aga sina ei suuda valida, kumma tüki murukamara all on vihmaussi kodu ja kumma all ettevaatamatut jalga varitseva miini oma. Vot kus on realism, vot kus on pinge.

Tuli meelde, et blogiformaat näeb ette ka arvustatud mängule hindepanemist. 9/10. Üks punkt läheb liigse realismi eest maha. Ma ei julgeks küll ühelegi nõrga südamega vanainimesele seda mängu soovitada.

Mänguarvustus: Trips-traps-trull

Platvorm: kellegi vihikunurk

Olgem ausad, trips-traps-trull ei ole eriti hea mäng. Ainuke pluss on, et seda on lihtne selgeks saada ja sa võid igas olukorras kellegagi mängida, kuid mis kõrgematest strateegiatest ja taktikatest siin juttu saab olla. Kui üks paneb ringi keskele, siis teine paneb iksi nurka või muidu on kaotanud ja kui üks paneb esimesena iksi nurka, siis teine peab panema oma ringi kas nurka või keskele, et viiki saada. Kui need põhimõtted on mõlemal mängijal selged, siis ei olegi enam midagi mängida ja iga mäng on viik. Ja täiesti võimatu on võita.

Ma saan teist trips-traps-trulli mängijatest aru küll, et teil on mingi paberinurk ja te olete tunnis või kuskil ja teil on igav, kuid kurat, tõmmake siis juba veidi suurem ruudustik ja ajage viis tükki ritta. Vaat gomoku on juba arvestatav mäng.

4/10