Suborinurk on meil olnud sügispuhkusel ja tühikäigul, et konkurentväljaandele Mängumaniale väike edumaa anda, sest muidu nad seal ainult pirtsutavad, et meie neid muudkui halvustame või midagi sellist (täiesti lambist võetud süüdistused) ja nemad ei saagi nõnda häid lugusid kirjutada kui meie ainult nende üle nalja viskame. Nõnda neile kuluski täiesti ära natuke aega omaette tegutseda ja harjutada. Nii on ju halb küll ma kujutan ette kui kõrval kogu aeg teine blogi märksa paremate postituste ja sisutihedate lugudega särab (ma kujutan ette. Ega ma seda tunnet praktikas ei tea). Neil läheb ikka mitu postitust tarvis enne kui korralikku hoogu sisse saada ja las nad siis veidi proovivad. Ruut neil näiteks kirjutab juba päris häid lugusid mängukonsoolide ajaloost, olgugi see puhtalt meie pealt maha viksitud suund. See mõtegi sai neile antud sõbralikumate naabrisuhete loomiseks tegelikult meie poolt, kuna neil oli jälle ideede ikaldus ja tuju sellest, et kirjutamine kuidagi välja ei tule, täiesti nullis. Ning meie kõpitseme ka tegelikult need postitused 75% osas ise valmis, sest ega ruut tegelikult tee vahet Atari 5200-l ja X-Box 360-l. Nii tulebki meil ikka üle vaadata, ja mõnes kohas parandada, et PS3 asemel mõtleb ta kindlasti hoopis Magnavox Odyssey Kahte. Üldiselt tuleb meil üldse seda aitamistki tehes ettevaatlik olla, sest nemad ju ei jaga midagi korraliku tögamise positiivsest mõjust üleüldisele kirjutamise kvaliteedile, vaid jätavad sellise ergutamise peale pigem hoopis kirjutamise katki ja tõmbuvad mossi.
Kuni teised blogikirjanikud olid puhkusel, meie sepp hulkus millegipärast lauamängudega üle maailma ringi, Onu Kalver puhkas oma kiidetud Minesweepweri arvustuse järgsetel loorberitel ja kogus uut loomeenergiat, et viimaks veel üks postitus kirjutada (see tuleb, see veel tuleb, ma ütlen. Ja paremgi kui esimene) ning mina panin dieeti paika ja tegin õigekirjaharjutusi, et ise ka vääriline comeback teha, seni lükati meil seelikuga neeger letti, kes pidi siis blogil ikka eluvaimu sees hoidma ja talle oli ka Mängumaania mingigi mängulusti alleshoidmiseks antud korraldus mitte liiga hästi kirjutada ja mitte konkurenti nii palju positiivselt ergutada, et nad viimaks päris lõplikult solvuvad ja blogi ära kustutavad. Ilma hingeta naisblogija ainult ei suutnud vastu pidada ja postitas ka neegri kõrvalt midagi. Metsavana sai veel sabast kinni. Postitas küll hea pika artikli ajakirjast ".EXE", aga taipas peagi oma viga ning kustutas selle kiiresti ära.
Olles piisavalt puhanud ja harjutanud, oleks tegelikult õige aeg jälle algust teha. Onu Kalveril immitseb ka juba loomeenergiat kehapooridest, suust, ninast, kõrvust välja ja ta on valmis selle teise postituse kohe varsti varsti ära kirjutama ning Metsavana sõber härra Skänner on ka puhastusest ja hooldusest tagasi, pista ainult arvutiajakirjad sisse ja läheb.
Ainuke mäng, mida ma oma õndsatel blogimiskohustest vabadel puhkehetkedel mänginud olen, on "Mafia Wars", mida saab tasuta mängida sellises kohas, nagu Facebook. Igaüks Facebookist muidugi kuulnud ei ole, kuid see on põhimõtteliselt selline odavam Orkuti koopia lehekülg, mille kohta vahepeal tehti pilapostitusi stiilis "Facebook on parem kui Orkut", kuid kiirel järgiuurimisel loomulikult selgus, et ei ole seal ei sama head communititye süsteemi, ega midagi muud eriti märkimisväärset, peale intelligentsete testide stiilis "Milline Teletupsude tegelane sa oled?", kus on küsimused, nagu "Mis on su lemmik värv?", mille neljast vastusevalikust lilla valides ja lemmikkujundiks kolmnurga märkides saad näiteks rabavalt üllatava tulemuse, et sa oled Dinky-winky. Hämmastavalt targad ja mitmetahulised testid. Vaadake näiteks testi "Milline tuntud filmirežissöör sa oled?"
Noh, nüüd on neil seal Facebookis mingid mängud ka. (Või olid kohe alguses, ega mina ei tea). Üks on mingi lammaste, sigade ja porgandite kasvatamise simulaator ja siis on see "Mafiasõdade" mäng. Ma isegi mängisin paar nädalat seda viimast usinalt ja ei suudagi meelde tuletada miks. See on mingi mafiamissioonide tegemine ja siis sa ajad omale relvi ja autosid kokku ja viimaks ainult relvade ja asjade kokku ajamine ongi eesmärk. Ehk mängul põhimõtteliselt ei olegi lõppu. Sa teed missioone ja töid vajutades nuppu "do job" või "fight with a rival mafia", misjärel on töö tehtud ja siis sa saad raha või asju ja sa kogud neid asju lõpmatuseni. Püstolid, tommygunid, raketiheitjad, tankid, Che Guevara müts, gängiliikmed, Swat, tiigrid, karud, Kalashnikovi automaadid, minupoolest leegiheitjaga varustatud jõuluvana, tyrannosaurus rex ja tulnukate emalaev. Nii kaua kui mängutegijad viitsivad neid väikeseid eseme nimest ja ikoonist koosnevaid arvatavasti mõnekümnekilobaidisi faile mängu sisse sööta, nii kaua see ajaröövel kestab - lõpmatuseni. Lisaks saad sa omale osta esemeid paypali kontoga ja päris raha eest kui sa oled ikka nõks kõvem mängija.
Ei, mulle tegelikult täiesti meeldis seda nahhaalset ajaröövlit mängida umbes nädal aega, sain seal muudkui uusi asju ja tundsin aktiivset huvi, kuhu see mäng oma suunaga viimaks läheb, kuni viimaks avanesid lisakohtadena New Yorgile juurde ka Kuuba ja Moskva, kus sa saad täiesti teise teemaga esemeid, nagu matseete, Che Guevara müts, läki-läki, kalashnikov või pruun vene karu. Ajad mingi hulga asju kokku ja siis hakkab selgeks saama, et see mäng EI ARENE ABSOLUUTSELT kuskile, sa ainult teed töid, saad selle eest raha, mille eest ostad asju, mida su gängsterid lahingus kasutavad ja siis, noh, sa kogudki neid asju. See ongi eesmärk. Ja neil ei ole ülempiiri. Sa kogud, ja siis sa kogud, ja siis sa kogud ja siis sa kogud.
Oi jee, ma tõesti ei suuda meelde tuletada, mis põhjusel ma selle mängu omale installisin. Hetkeline meeltesegadus, ja tagajärg oli et paar nädalat täiesti kasutult arvuti taga puhvaikasid ja basuukasid kokku aetud - aeg, mida oleks võinud palju kasulikumalt sisustada - näiteks arvuti taga istudes ja blogi kirjutades. Põnev umbes nädal aega, seejärel sa saad kas aru, et see on TÄIESTI MÕTTETU ajaröövel või oled juba sõltuvuses ja ülejäänud inimkonna jaoks kadunud ja mahakandmisele minev mees.
Suborinurga heaks kirjutab juba trobikond kõige andekamaid, eesti blogimaastikul stilistiliselt ületamatuid blogijaid, üks seelikuga neeger šotimaalt, üks lauamänguhull sepp, üks vene demokraatia isa, üks suur kombinaator, kes vihub postitusi kokku kombineerida ainult julma masinana teiste 80.-ndatel kirjutatud artikleid enda nime all üles riputades, ja noh, tõesti ka üks naine. Üks kirjutaja on aga veel puudu. Meil on tarvis mängurit, kes omab konsooli Wii Fit ja on valmis sellest kirjutama. Blogi tagab julgele kirjutajale soovi korral anonüümsuse ja võimaluse peituda pseudonüümi taha kui ta ei peaks tahtma mingil põhjusel avalikult tunnistada, et tal on kodus konsool Wii Fit.
Süsteeminõuded: 3, 64 mb vaba kõvakettaruumi, Windows noh 3.1 võiks vähemalt olla.
Lihtne ja loogiline tetrise mäng, ainult, et klotside asemel tuleb taevast kukkuvaid alasti inimesi üksteisega erinevates poosides ühtima panna. Peamiselt tuleb sihtida, et neil kubemed enam-vähem kokku asetuks, kuid mäng mõistab ka mitut päris korralikku aeroobikat nõudvat poosi. Kui paar wtf-asendit välja jätta, siis loomingulisuse ja leidlikkusega mäng ei hiilga. Kokku saab paigutada ainult meest ja naist, ühtegi veidi teisele poole pilguga kutti või seelikukandjaid kõditavat naist ei ole.
Ka ei saa teha suuremaid kui kahest inimesest koosnevaid kompositsioone ning ideepoolest võiks sealt taevast sadada juba tulnukaid, koeri, roboteid, shemale, kääbuseid, gaasimaskides dominaid ja muud sodi. Hea toksida töö vahelt rekordeid, kuid edasiarenduseks on ruumi palju.
6,5/10
[caption id="attachment_447" align="aligncenter" width="300" caption="Tavaliselt sajab mehi ja naisi võrdselt, kuid kui taevas emaste osas veidi heldem on, siis ei jää muud üle kui teha erinevaid tagumik-taeva-poole naiste kompositsioone ja jääda y-kromosoome ootama."][/caption]
[caption id="attachment_450" align="aligncenter" width="300" caption="Mäng lõppeb alati jõhkra gangbangiga, kus pole mingit diskrimineerimist"][/caption]
Platvorm: Mängisin PC-l. Saab ka konsoolil või paaril.
Maailma lõpp on vist ukse taga, sest surnud käivad mööda tänavaid ja muteerunud mitmepealised või hoopis peadeta olendid söövad majasid inimlihast tühjaks. Kõige meile teadaoleva tulevik on vaid sinu - sega konsooli klaviatuuriga ringi jooksva eriagendi - ja sinu kaaslaste käes. Et õppida kiiresti ja vigadeta õigesti kirjutama enne kui on liiga hilja. Enne kui on liiga hilja.
Hankisin ma selle hurmava pala ja kõmmutamismängude vaieldamatu pärli õige mitu aastat tagasi ja siis mängisin teda ka rohkem, kuid lükkan rõõmuga ka nüüd ja jälle mõnikord uuesti tööle, sest lisaks sellele, et mäng on seda väärt ja ta kohe kindlasti on, ei nõua see mingit üleliigset süvenemist ka ja keeruliste reeglite selgeks tegemist, mida kõik need üle pea suured ja keerulised uuema aja rollimängud nõuavad, kus sa pärast kolme kuud mängimist seod omale monitori kaela külge ja hüppad aknast välja, sest sa pole maganud mitu nädalat, ega teinud tööd ega midagi muud kui metsades orke tapnud kuude viisi ja su tegelane tõusis just levelile kolm ja tal on piisavalt ressursse, et omale plekist mõõk osta ja sellega on tal võimalik temaga samal levelil olevate metsajänestega võideldes ehk ellu jääda. EHK ellu jääda - šansid on nõnda 50/50. TTOD mõte ongi täpselt selline lihtne, mille loeb mängu nime lugedes kohe välja kui natuke mõtlemisannet antud on, et toksid sõnu ja lauseid piisavalt kiiresti õigesti klaviatuuril sisse enne kui zombi sinuni jõuab, su pea pooleks tõmbab ja aju näljase korinaga kõrist alla ajab või mootorsae su tuksuvasse kehasse surub. Ja siis on need mõned zombid, kes ründavad sind riidepuude või peldikupumpadega...
Kogu mäng ülesannetest videolõikudeni ja eriti voice-acting, mille jaoks tegijad inspiratsiooni tarvis vaatasid ehk filmi "Troll 2" või mõnda teist sellist klassikut, on hautatud paksus camp-kastmes ja tänu sellele on see ka nõnda suupärane pala.
On põhiliinisüžee, kus sa liigud ringi (või, noh, su tegelane liigub ringi ilma et sa selle pärast pead peaksid vaevama) ja lahendad zombiepideemiamüsteeriumit elavaid surnuid oma sega klaviatuuriga rohelisteks mulitavatekst tükkideks tulistades ja on lisaks ka õige mitu erinevat mängumode'i, nagu drillid, kus saad erinevaid oskusi rekordite peale taguda ja kui on veel paar kaasmängijat, kes viitsivad üksteist rekorditega üle trumbata, siis on siin tegevust ja meelelahutust õige pikaks ajaks ning ehk avastab pärast mängimis ka, et kirjutamine läheb nüüd kuidagi enneolematult kiirelt. Ehk unustad ainult selle ära, et mujal on teinekord tarvis tühikuid ka kasutada ja tähesuurus omab ka mingit tähtsust.
Disainerid pole aga suu ega näppude peale kukkunud ja kuna seda camp-kastet on kuhjaga, siis ei muutu kirjutamisülesanded kiiresti tüütuks ka, sest ikka tuleb mõni natuke parem sõna- või lausepärl. Peale mõningast mängimist viimaks nii naljakas ei tundu kui sa pead mootorsaega sinu suunas viibutava zombi käest pääsemiseks õigesti sisse kirjutama "Palun mulle pakk uriinipidamatuse vastaseid tablette" või ilastavale mutandile toksima valmis etteantud keskpäraseid külgelöömiskatseid, kiitma ta säärejooksu, taguma parvele ajunäljas korisevatele elavatele surnutele lähisidariikide nimesid või hüppavad sulle korraga kallale kamp agressiivseid ebardeid, kellel on kõigil pikad jaapani nimed, nagu Kobayashi Matsunatawabematsuichi või jookseb sulle vastu peldikupuhastuspumbaga varustatud koolnu, kelle pea kohale on kirjutatud "a lovely sunrise". Olgem ausad, viimaks see enam pausi panemise ja teistele näitamise vääriliselt naljakas ei ole, kuid see on siiski päris hea.
Teinekord jääb küll sisse tunne, et oleks nende tekstiülesannete loomisega ise veel kaugemale läinud ja nõnda kuluks mängule väga ära mingi custom-sõnavara loomise lisa, kuid ilma selleta on tegijad üht-teist päris head kokku kirjutanud ja kes see sellist klaveriharjutust ikka tegelikult mängida viitsiks ilma selle hea camp-kastmeta ja selleta, et saab zombide ajusid mööda asfalti pritsida.
"Typing of the Deadi" leiab endale näiteks torrentilehtedelt päris lihtsalt ja see on üks neist haruldastest juhtudest ka, kus hea mäng läheb XP peal tööle kohe esimesel katsel ja igasuguse vaevata.
Playstation ühe peal anti LSD-tripi-simulaatormäng välja ainult Jaapanis, kuid tänu uhketele infotehnoloogiaajastu edusammudele polnud suur probleem paar aastakest tagasi seda mängu ka siin Eestis natuke aega toksida (lihtsalt seepärast, et öelda: "Ma olen mänginud LSD-nimelist unenäosimulaatorit, mis on antud välja ainult Jaapanis" ja et näha, kas see on ka piisavalt haige) ja sain nõnda minagi läbi üheksakümnendate lõpu 3d-graafika ohutult oma arvutitoolil istudes paar happeunenägu ära teha.
LSD nurgelised unenäomaailmad põhinevad mingi jaapani mängudisaineri unenäopäevikul ja on vormitud 90-ndate videomängumaailmade loomise aegunud 3d-juuretisest. Mäng seisneb põhimõtteliselt selles, et sa käid ringi ja vaatad hirmuäratavaid kogumeid 90-ndate 3d-graafikat erinevates vormides. Mängul ei ole lõppu kui sellist ega süžeed või midagi, mis süžeed kuidagi meenutaks - sa käid lihtsalt läbi unenäoliselt kandilise ja nurgelise maailma ning kas soovid seinu vältida või jooksed just vastu seinu - seina vastu minnes lähed sa ühest unenäomaailmast välja ja mäng viskab sulle random-põhimõttel mõne teise 3d-kolka ette. Seinte vastu minemine või mitte minemine on ka põhimõtteliselt peamine asi, mida sa mängus peale kõndimise teha saad ja mis midagi ka mõjutab.
Idee poolest peaks mäng vahepeal õige kõhedaks minema ja sa hakkad ka elavate olenditega kokku puutuma, kes võivad sind ära tappa, kuid mina nii kaugele mängida ei viitsinud. Idee on neil hea, kuid ju pole lsd päris minu rada ja ma ootan parem kui nad järje "Mushrooms: The Dream Continues" ära teevad.
Teha selline unenäomäng veidi parema graafika ja värvikama helilahendusega tänapäeval, mõelda veel leidlikke nüansse juurde, nagu see, et mängija tegelikult midagi teha ka saab ja nõnda juba läheks. Mängijal võiks olla vähemalt valik erinevate esemete, kohtade ja olenditega midagi teha. Ujuda asfaltis autode vahel või astuda vastu tuleva karuga suguühtesse. Eks siis mäng ja ettearvamatu unenäomaailm juba vaatab edasi, kas sa saad asfaltis ujuda või hakkad end lihtsalt ennastunustavalt mööda autoteed hõõruma ja kalaliikutusi tegema ja kas karu hakkab sulle taha panema, muutub ilusaks naiseks ja tuleb kena märg unenägu või muutub ta vanaks naabrimutiks, kes laseb sul oma maksaplekilist kaela suudelda. Aga siin mängus no käi, kurat, lihtsalt ringi ja vaata värvilisi kuubikuid.
Eks ma võin teinekordki sita graafika pealt ühe või mõlemad silmad kinni pigistada küll kui mäng hea on ja olen seda teinud ja teen ka edaspidi, kuid unenäonägemuste kujutamiseks oleksid nad küll pidanud kindlate 2d-maailmade juurde jääma või ootama, kuni nende 3d-juuretis ja oskused sellega ümber käia kuskile mõistetavale tasemele jõuavad. Mäng läks nõnda märksa huvitavamaks siis kui oli näha midagi, mis tegelikult midagi meenutama pidi, nagu tuuleveski või kurg. Nii ägedad kui roosad kaljud ja lilla muruga aasad, mille kohal tiirlevad hirmuäratavad 3d-hulktahukad, ka pole, tugevat sõltuvust sellise kraamiga küll mängijas ei tekita ja pärast mõnda mängutundi suutsin ma suure valuta jätta lsd sinnapaika ja mitte tagasi vaadata ning ei olnud närvilist enese sügamist ja juuste välja katkumist ega midagi. Tegelikult ka lapsed, seda võite proovida - idee on hea, teostus sitavõitu ja see tõesti mitte mingit sõltuvust ei tekita.
Platvorm: Rohkem playstationi peal ja natuke PC-ga. Kurat neid nõudeid teab, pentium mingi 1 vist, suurus kümnetes megades ja mis need 97. aasta graafikakaardi ja muu standardid olla võisid.
Ka Constructori mängimise kõrgaeg jäi aega 8-9 aastat tagasi, kuid mälestusi jäi selle väärt mängu taga koogutamisest küll ilusaid ja nõnda kõlbab tast kindlasti nõnda ka õige mitu aastat hiljem kirjutada.
Kuskil "Cinema" ajakirja tutvustuses nuputati selle üle, mis ainete all selle strateegiamängu tegijad mängu luues olid ja selline tutvustus on alati paljulubav ning annab põhjust loota meeldejäävat mänguelamust. Mõni aeg pärast nimet tutvustuse lugemist sattuski mäng playstationi plaadil ka mulle kätte.
Alguses võttis öö ja mütsi jagamine üksjagu aega, et ikka mis, kes, kus ja peamiselt - kuidas ning kuhu vajutades, kuid kui asi edenema hakkas, siis oli küll väärtust ja mängitavust kuhjaga.
Eks need linnaplaneerimis- ja majandusstrateegiad ole, kuidas nad on, kuid siin mängus on konkurentidele keeramine piisavalt tähtsal kohal, et seda paigutada žanrilt sõjastrateegiale lähemale kui mõnda simcity't.
Mängija käsutuses on ehitusfirma ja mänguala on mitme rajooni suurune. Mängija peab hakkama ehitama ja omale rajoone juurde ostma, samas kui mänguväljakul on tõenäoliselt veel mõni ehitusfirma, kes hakkab peagi sulle keerama ja kellele pead sina vastu keerama, et hakkama saada.
Esialgu tuleb panna püsti puidutöötluskodasid ja tsemendivabrikuid, et lisaks rahale muud vajalikud ressursid olemas oleks. Edasi on tarvis juba püstitada elamuid, muuta need üürnikele meeldivaks ja panna sinna üürnikud sisse. Nagu saad asja arenedes uhkemaid maju ehitada, nõnda saad sa ka rikkamaid ja järk-järgult kõrgemaid üürnikke. Alguses on valida vaid paar tüüpi trailer-trash perekonda, teise järgu üürnikeks pakutakse juba hipiperekonda või anarhistiperekonda ja viimaks on päris luksusvillade rahvast võimalik üürnikuks võtta, kuid, et oleks ka luksusvillasid, kuhu neid sisse panna. Kõigil üürnikutüüpidel on mingid nõudmised ja arusaamad asjadest, mis keerab nõrgema närviga mängijal ehk viimaks vindi üle kui nad oma spetsnõudmistega muudkui vinguvad. Küll ei meeldi neile prussakad või see, et veevärk ei pea või et maja põleb.
Hipisid ja anarhiste kõrvuti elama panna ei tasu, sest hipid tahavad saada majale ümber ilusat rohelist hekki, kus saaksid oravad sees ringi kepsutada ja linnud-lomad mängida. Anarhistidele hakkab aga kohe naabermaja hekk närvidele käima ja nood nõuavad, et sa üüri madalamaks laseks või muidu nad kutsuvad oma mootorsaega sõbra, kes saeb selle hipide näruse heki maha. Kui sa üüri mõne aja jooksul alla ei lase, siis ongi ka mootorsaega sõber kohal ja hakib hipide uhket hekki. Erinõdmisi on ka rikkamatel üürnikel ja tavaliselt rohkem kui säästuüürnikel. Küll tahavad aeda purskkaeve, küll käib närvidele kui sa nende maja mõne vabriku või odava retsideviste täis üürimaja kõrvale paned. Ühed vanainimesed kipuvad kohe vinguma kui läheduses on mänguväljak, et seal mingid lapsed pidevalt ringi sagivad.
Lisaks vabrikutele ja üürimajadele saab/tuleb püsti panna ka päris mitu ühiskondlikult tarvilikku hoonet või muud arhitektuurilist kaadervärki ja siis on ka hoonete tüüp, mis spetsiaalselt mõeldud konkurentidele keeramiseks - majad, mis sisaldavad eriti närvidele käivat rahvast, keda siis vastasele kaela loopida ja nii tihti kui võimalik. Aga võtame siiski järjekorras - ühiskondlikult tähtsad ehitised. Sinna alla käivad poed, haigla, politseijaoskond, park, surnuaed ja mafia peakorter.
Mafia peakorter on üks tähtis hoone ja ilma selleta üks elamurajoon kaua edukalt ei funktsioneeri ning see on küll tarvis üpris varsti püsti panna. Selle majaga saad sa oma valdusesse kohe gängstereid ja neid saab hiljem juurde osta. Gängsterid saavad ka järk-järgult võimsamaid relvi. Esialgu on nuga, siis püstol, edasi auomaat ja hiljem tulid vist mingid võimsamad asjad ka nagu raketiheitjad ja laserrelvad, kuid seda täpselt ei mäleta ja sinnamaale tihti ei jõudnud. Constructor ei ole nimelt mingi kerge mäng, mida õnneliku lõpuni mängida.
Gängster on üks põhiline löögiüksus mängus, mida füüsiliselt kellelegi kallale saata. Kuni gängsterit ei ole, täidab seda rolli ehituskaader - kui tarvis kellelegi molli kütta, siis võta vaid ühendust ühe oma töödejuhatajaga, kes ajab siis kohe kõik talle alluvad maalrid, viimistlejad, kellu- ja kirkaoperaatorid ja tsemendivabriku liinitöölised kokku ning läheb teeb asja ära. Neil on aga vaid paljad rusikad ja võib-olla ka mõned labidad, mida kasutada, samas kui gängster automaadiga on juba hoopis teise taseme mees, rääkimata ta kahtlemata suurest veenmisjõust.
Mafiaga oli ka mingi katuse pakkumise teema, kuid sellest ei mäleta ma küll suurt midagi. Kui laenu saab mängus võtta ka pangalt, siis mafialt saab laenu rohem. Kui aga pangalaenu tähtaegu saad sa sujuvalt üle lasta, siis mafialaenu tähtaegadest kui kinni ei pea, on märksa rohkem persses. Mafia hakkab helikopteritega su maju minema viima ja muid sigadusi tegema.Ühesõnaga - sa ei taha mafialaenu üle lasta.
Tähtis on tegelikult ka politseijaoskond ja kui on piisavalt kaadrit politseis tööl, siis saab panna kõik oma kvartalid ükshaaval patrulli alla. Ment jätab kõik su enda pätid, kaabakad, vargad ja gängsterid rahule, kuid kui mõni konkurendi käsilane su aladele luusima tuleb, siis pistab kinni. Kui politseijaama enam vange ei mahu siis on kasulik ka vangla ehitada.
Üks ägedamaid majatüüpe on aga siiski need hooned, mis sisaldavad tõelist nuhtlust, mida konkurendile turja saata ja selle majade tüübi all on hooneid mängija rõõmuks päris mitu. On vargamaja, kust saab saata murdvarga vastasele kas peahoonest raha või vabrikutest ja tootmisehitistest muid ressursse ja kaupa võtma. Kõik, mille varas edukalt sisse vehib, saad sa endale. On hipiuberik, kus elab üks aktiivne hipi (mitte ajada segamini hipidest üürnikutüübiga). Hipit saab saata protesteerima konkurendi loodust saastavate tehaste ette nii, et seal töö seisma jääb, hipit saab saata elama mõnda konkurendi üürimajja, mis tol hetkel tühi ja üürilisteta on ja hipi saab panna konkurendi tänavatel püsti suure hipipeo, kuhu siis kõik läheduses olevad üksused muusikat kuulama ja savu tõmbama tulevad, olgu need gängsterid, ehituskaader, üürnikud või nahkmaskis mootorsaega maniakk.
Järgmiseks on kuritegelik torujüri Mr. Fixit, keda saab saata konkurendi hoonetesse suuremat kahju tegema - mees läheb keerab gaasi või veekraani lahti ja kui konkurent piisavalt kiiresti jaole ei saa, siis lendab kas maja õhku või uputab varsti üks maja ja seda ümbritsev aed ja sealt edasi ehk kaks maja, kuni terve kvartal uputab. Mr. Fixit toob vastasele suurema ulatusega kahju, kuid eks teistel kaabakatel on ka oma tugevaid külgi. Saab püsti panna biker bari, kus elab nahkmaskis maniakk mootorsaega. Seda meest saab põhiliselt saata asju katki saagima, nagu majade aiad või maja ise. Kummalisel kombel teda inimesi killima saata ei saa, kuid rünnaku korral enesekaiteks virutab ta küll ründajale mootorsaega.
Püsti saab panna ka skinheadide redutamisurka, kus sul on sees kari skinheade. Skinheadid saad sa saata kas vastase tänavatele laamendama, mõne üürniku aeda märatsema nõnda kauaks, et üürnikud välja kolivad või saab nad saata pesitsema mõnda tühja üürimajja. Skinheadidel on ka see pluss, et neid on terve gäng ja politsei peab hakkama neid ükshaaval kinni panema, mis võtab palju ruumi nii politseijaamas kui vanglas ja nõnda hakkavad mõned su pätid välja putkama ja ehk mõni skin lukutaha ei mahugi.
Veel on mingi tsirkusehoone, kus elab kloun, kes meelitab vist mingeid lapsi enda juurde või mida kuradit ta teeb, ma täpselt ei mäleta, sest teda palju ei kasutanud, kuid kummitav maja on juba märksa ägedam hoone. Kummituse saad sa saata mõnda vastase majja kummitama, saata mõne mistahes inimese sisse, saades ta nõnda enda kontrolli alla või saab kummitusega surnuaiale saates korraldada vastase aladel zombiepideemia. Zombisid on tõesti üksjagu ja need ajavad kogu konkurendi politseisüsteemi lühisesse, see on praktiliselt garanteeritud. Ment hakkab ükshaaval zombisid kinni võtma, keda tekib aina juurde, vangla saab ülerahvastatud ja sa saad oma kaabakatega teha ta aladel, mida tahad põhimõtteliselt.
Politsei, ehitajaskond ja veel paar asutust vajavad mängus kaadrit ja kaadrit saab juurde üürnikelt, kelle puhul saad ise valida, kas nad maksavad üüri või hakkavad sulle kaadrit sigima. Eks mõni paar ole viljakam kui teine ja mõni maksab rohkem ja kasulikum on hoida raha sisse toomas - seda saab juba ise vaadata.
Tähtis on ka majades hoida teatud hügieenitaset ja hiljem läheb üsna mitut remondimees/tuletõrjujat tarvis, kes hakkavad siis majast majja käima, remontima, tuld kustutama ja putukatõrjet tegema. Kui hügieen linnas käib alla, siis hakkavad sigima inimesesuurused püromaanidest mutantprussakad, kes käivad seejärel majast majja ja hakkavad tulekahjusid süütama. Prussakad on mõõdult ja põhivormilt sama suured ja sama kujuga kui muud inimüksused ja käivad kahel jalal. Prussakatele ühtegi löögiüksust peale saata ei saa, kuid üks kord õnnestus inimsuurune prussakas kogemata ära tappa nõnda, et tänaval käis suurem peksmine, kuhu olid vist segatud umbes kuueliikmeline kamp ehitajaid või skinheadid ja kes kurat veel ning prussakas kõndis mööda, kisti ka möllu sisse, sai õige mitu hoopi sisse ja sai nuga ning suri ära.
Prussakad alluvad ka hipipidudele. Kui sa sead vastase tänavatele hipipeo ja seal läheduses kondab üks püromaanist hiidprussakas just ühest hoonest teise, et seda põlema panna, siis ta tuleb ka ja hakkab muusika taktis jalga keerutama koos kõigi torujüride, gängsterite ja linnaametnikega, kes seal peaks parajasti koos olema. Hipipidudele alluvad ka zombid kui jämmimispaiga lähedal on mõni surnuaed, kus sa oled just zombiepideemia püsti pannud.
Mängus ei ole autosid mingil põhjusel, kuid noh, pole vaja ka. On inimesed ja muud jalalkäivad tegelased, keda ei saa päris inimesteks nimetada ning ainukesed sõidukid on helikopterid, millega mendid vange kinni võtavad ja millega mafia võla mittetasumise korral maju ära viib. Aedadesse saab paigaldada ka koerakuute, mis pakuvad mõne häda vastu kerget kaitset. Kindlam on aga kui on politseipatrullid ja kogu aeg mõni automaadiga gängster reageerimisvalmis, sest ehitusüksuseid ei saa pidevalt mõne ehitustöö pealt ära ka võtta - kiirreageerimisgängster on märksa tõhusam.
Ja süvenemist on üksjagu. Kui üksused selged, siis saab neid juba kombineerima hakata ja tekib ikka uusi olukordi ja uusi võimalusi avastad siit ja sealt. Näiteks kui sa maja maha müüd, siis saadetakse üks linnavalitsuse ametnik seda õhku laskma. Alles üsna hilja avastasin, et sellele linnaametnikule saab gängsteri või oma töölised kallale saata ja ta surnuks peksta enne kui ta selle maja õhku laseb. Nad saadavad mingi aja pärast küll uue ametniku, kuid seda saab korduvalt teha ja nõnda maja mahamüümisest saad raha kätte, kuid võid seda veel üksjagu aega alles hoida.
Tegelaste omavahel kombineerimine võib anda täiesti erinevaid tulemusi. Oli mul kaks mr. Fixitit, keda saatsin muudkui vastase majadel gaasi ja kraane lahti keerama, et eriti suurt kahju tekitada. Siis aga pani konkurent mu pättidest õige häirituna politseipatrullid tänavatele üles. Saatsin siis ühe mr. Fixiti mingisse teise majja gaasi lahti keerama ja teise mr. Fixiti politseijaoskonda gaasi lahti keerama. Teadsin küll, et ment läheb esimest mr. Fixitit krabama ja ehk sel ajal teine jõuab politseijaoskonnas gaasi lahti keerata. Esimene püütigi aga kinni ja sealt läks asi käest ära, sest mees viidi politseijaoskonda ja mitte vanglasse ja kui teine mr. Fixit oli gaasi lahti keeranud ja kiirustas kodu poole, siis püüdis ment tagantjärgi selle ka kinni ja viis sinna samasse jaoskonda. Muidu oleks nad mingi aja vangis kinni istunud ja siis vabaks saanud, kuid lõpuks lendasid mõlemad mu mr. Fixitid koos politseijaoskonnaga õhku ja ma pidin vastase pedereerimiseks midagi uut välja mõtlema.
Mässamist on palju, kuid eks ta raske mäng on võita arvuti vastu mängides. Vastased võid ära hävitada küll, kuid seda tehes jääb kõik muu soiku, üürnikud muudkui vinguvad, lased neil üüri alla, kuid kolivad ikka minema, ressursid saavad otsa, raha juurde ei tule, ei jaksa maksta või pole piisavalt töölisi, et majadele soliidse tasemeni siseviimistlust teha, püromaanprussakad on igal pool ja siis tuleb pankrott.
Constructor on tänaseks abandonware ja seda võib internetist ühest-teisest kohast (näiteks siit) omale legaalselt tasuta tõmmata. Suurust on lahtipakitud mängul oma 60 mega, kuid kindlasti on enne windows xp või vista peal tööle saamist tarvis teha selliseid imevigureid, patchide installimist ja salaloitsude peale lugemist, et enne kui peamenüüd näha jõuad, pood end hiirejuhtmega üles.
Õppevideo, kuidas oma töölistega linnavalitsuse missiooni täitmiseks konkurendi probleemne üürnik läbi peksta:
Mängu algusvideo ja halb ning hea lõpp. (Head lõppu olen vist ühe korra oma silmaga näinud, kuid siis läksid käiku ka kõik cheatid, mida kuskilt leida õnnestus.):
Constructor 2 ehk "Street Wars - Constructor Underworld":