Witcher 2 - The Assasins Of Kings

W2-e näol on tegemist mänguga, mida kiideti pea igal sammul niipea kui see välja ilmus. Tõsi ta on, et nii kulda kui ka karda lendas justkui oavarrest ning kuusirpidest ja kuldpähkleid purustavatest oravatest ma ei hakka isegi mitte rääkima.

Igastahes jah - kõik tundus roosiline, kuid - kurja küüniku ja ilge skeptiku elu on aga nagu ta on ning mainin siis kohe ära, et minu ülitundlik nina tabas kusagilt sõnnikuhaisu.

Umbes sellist, mille sarnast ma tundsin Skyrimi teemalisi ja peaasjalikult "ohoodest" ja "juhheidest" koosnevaid kiiduavaldusi lugedes.

Alice Madness Returns

"Alice Madness Returns" jõudis lavale eelmisel aastal ja on järg 2000. aasta mängule "American McGee's Alice". Tollest ei tea ma midagi, aga uus variant oli väga hea, kuigi ma tavaliselt actionit ei mängi. Väga hästi oli paigas taust - kõik oli ilus, stiilne, muusika oli hea ja lugu oli põnev. Nimelt on lugu selline, et Alice'i kogu pere hukkus tulekahjus ja tema jäi imekombel ellu, kuid läks hulluks ning lõi oma peas Imedemaa. Nüüd on aga Imedemaa kokku varisemas ja ta peab selle päästma, et saada tagasi oma mälestused ning seeläbi päästa ka enda elu. Ehk siis kõik see, mis sedasorti mängu mängima meelitab, oli täpselt nii nagu peab.

Toy Soldiers e. Mängusõja mäng

On teada-tuntud fakt, et kõik mida Microsofti onud ja tädid kasvõi sõrmeotsagagi puudutavad, muutub koheselt digisõnnikuks ja kõnelauseks tulev mäng reeglit kinnitavaks erandiks ei osutu.

Okei, vähemalt hoiatatakse mängijaid kohe alguses ja ma ei tea siiani, et miks ma MSN-live logo nähes ctr-alt-del-i ei vajutanud. See selleks ja vähemalt sain ma vastuse küsimusele, et kas mu on Windows Live arvutisse installitud või mitte. Oli olemas kurask, aga kuna see ei puutu asjasse, siis lähen jutuga edasi.

Warlock: Master of the Arcane

Kunagi hämaratel 90ndatel oli olemas strateegiamäng nimega Master of Magic, mis Civilization'ist ja teistest temataolistest šnitti võttis. Nüüd, pea kaks aastakümmet hiljem tehti sellest lõpuks uusversioon... või midagi taolist. „Warlock“ on Civilization V mootorile ehitatud fantasy-mäng. Kellele mainitud Civ5 või üleüldse turn-based strategy žanr ei meeldi, võivad ka Warlockist julgelt mööda vaadata; teistel tasub see võibolla ära proovida.

Risen

Risen on mäng neile, kelle hinges sõna „Gothic“ midagi helisema paneb. Mängu tootjaks on Piranha Bytes, kes tegi Gothic'u-seeria kolm esimest osa, ent jäi pärast seda ilma õigustest sarja nimele. Põhimõtteliselt võib öelda, et Risen ongi G4 kõiges peale stoori ja nime (Spellbound Entertainment, õiguste uus omanik, andis 2010. aastal küll välja mängu nimega „Arcania: Gothic 4“, aga sellest loodusõnnetusest viisakas seltskonnas ei räägita).

Gothic 1 ja 2 on teatavasti kõigi aegade parimad RPG-d, ning ka G3 polnud vigadest hoolimata miski, mida liigselt häbenema peaks. Risen kasutab vana G3 mootorit, mis ilmumisaastaks 2009 küll juba aegunud oli, ent mitte ka ülemääraselt (kõrvalmärkusena on seda veel kasutanud ka Reality Pump, kui ta ilmutas oma RPG-sarja „Two Worlds“ debüüdi aastal 2007). Ühesõnaga, nagu arvata võite, on Risen'i feel peaaegu identne G3-le.

Legend Of Grimrock

Öelge veel, et rollikate (kasutan siin väljendi laiemat tähendust) seas innovatiivsust pole. Või kas vanade asjade mulla alt välja kaevamine on innovatsioon? Sest LoG on hoolimata tänapäevasest 3D-graafikast ehe vana kooli dungeon crawler.

Mängija juhib neljaliikmelist seiklejate gruppi, kes D&D-klišeede järgimist väga tõsiselt võtavad: seiklejad võivad olla neljast rassist (inimene, minotaurus, reptiil, putukmees) ning kolmest klassist (sõdalane, varas, maag). Sünkkalju dungeon on jaotatud mõttelisteks ruutudeks; kogu party istub ühel ruudul koos ja liigub ühekorraga. Kaamera on esimeses isikus; võitlemine käib hiirega seiklejate relvaikoone klõpsates või (maagide puhul) õigeid ruunikombinatsioone luues. Võitluses on ka teatav taktikaline element, kui gruppi peaks rünnatama mitmelt küljelt – siis tuleb arvestada grupiliikmete paigutusega, et haprad maagid ja vargad võimalikult vähe vatti saaksid. Üldjuhul on kaks sõdalast party koosseisus peaaegu kohustuslik, sest enamik vaenlasetüüpe rapib vaid kaht ruudu nendepoolsele küljele jäävat seiklejat ning turvistamata tegelased tule all kaua elus ei püsi.

Arvamus: RPG, ehk kas varjusurmas mänguloom on ärkamas ?

Alustuseks:

Mis asi on RPG, ehk Role-playing game ?

Laiemalt levinud ja äärmiselt vale versioon on see, et RPG on mäng, kus sul on tegelaskuju, kellega sa liigud mingi loo raames ringi ja peksad kõiki, kes ette juhtuvad ja/või vaenulikku nägu teevad.

Peksmist suunavaks jõuks on mängus NPC-d (Non-playable character), kes sulle lihtsalt sihtmärke ette söödavad ja vastuvaidlemist ei võimalda.

Game Of Thrones - The Game

Tuletan alustuseks meelde, et Cyanide-i poolt loodud esimene Got-i teemaline arvutimäng tekitas tahtmise endal lõualuud paigast hammustada vist kõigil, kes mängudest "huvitavust" otsivad, ja paraku ei pakkunud leevendust ka Jää ja Tule Laulu teemased modid.

Seetõttu polnud minus enam kübetki entusiasmi, kui lõpuks kõnealuse mängu tootmisel lõpusirgele jõuti.
Vastupidises ei veenud mind ka peli algus, sest esimese asjana ründasin ma settingute alt control-sette ja avastasin, et midagi muuta nagu polegi.

Ja nii oligi - selles mängus ei hüpata ja mängu esimesel sirgel olin ma veenunud, et minul jääb see jama pooleli.

Esmamulje oli aga kuratlikult petlik ja eelsoojenduseks ütlen, et tegemist on igatepidi enda külge aheldava peliga, ja seda siis üldplaani, mitte üksikute komponentide pärast.