A Game Of Thrones - Genesis

Kui palju on mänge, mis üritavad juba puht rohujuuretasandilt omamoodi olla? Vastan ise, et neid on vähe ja sellekohapealt teenib GoT-Genesis ainult kiidusõnu. Paraku ei ole aga halba ilma heata ning vastupidi ja kõnealuse mängu puhul on seda va halba koledamal kombel palju.

Millega tegemist:

Got-Genesis on RTS-mäng, mis paneb põhirõhu mitte löömingule või ehitamise teel selleks valmistumisele, vaid peamine osa möllust toimub hoopis diplomaatilisel teel, ehk siis äraostmiste, abielude ja pikkade nugade vormis.

Lahingutel kui sellistel on loomulikult ka siin mängus oma osa, kuid vähemalt siinkirjutaja pole viitsinud ühtegi kaarti nii kaua mängida, et see osalus veidigi oluliseks osaluseks muutuks...aga nüüd ruttasin ma veidi ette.

Välimus:

Kirjade järgi on tegemist 2011 aasta mänguga, aga peale vaadates jääb vägisi mulje, et projekt on valminud mõned aastad (nii umbes 3-4 minimaaselt) varem ning alles hiljem Got-iks võõbatud. Miks on algprojekt riiulile on jäetud ja ainult troonide pealt mingigi kooreriisumise nimel müügilettidele paisatud saab selgeks mängu arenedes.

Mängu käik (majandus, diplomaatia)

Got-is antakse sulle alguses kindlus, mille ümber on hunnik neutraalseid linnu/linnuseid/külaseid. Mainitud neutraalsete asunduste enda poolele vedamiseks on sul vaja näiteks saadikut (Envoy), kes siis sinu osava näpuliigutuse ja hiirekliki peale vajalikku kohta kohale marsib ja iseseisvuslased sinu rüppe meelitab.

Kui aga sihtmärgiks olev asundus on juba vaenlase küüsi langenud, siis on võimalik palgata ka spioon, kes elanikega omade-poiste-pakti sõlmib. Mainitud pakti tulemusena jääb linna kohale lehvima küll vastase lipp, aga kogu tulu kanditakse rõõmsalt sinu taskusse.

Vastase linnade enda poolele meelitamiseks on veel ka röövel (Rogue), kes raha eest mässuleegi lõkkele õhutab ja mille järel linn iseseisvub. Peale demokraatia võidukäiku tuleb sinul või mõnel su rivaalidest sinna saata palgamõrvar (Assassin), kes vabadusvõitlejate pealiku mättasse lööb ja seejärel on jälle saadiku kord ette astuda.

Lisaks eelnevatele agent-karakteritele on sul ka fraktsioonipealik, kes enne abiellumist sohilapsi sigitab; kaupmehed, kes läänidest raha sinu linna veavad; talumehed, kes kuni mahalöömiseni su põldudel asjatavad; ja seltskonnadaamid (Noble lady), keda annab sutenööri kombel liidusidemete tugevdamiseks neutraalsetesse kindlustesse maha kupeldada.

Kõlab keeruliselt?

Nu tegelikult ei ole see tekst pooltki nii segane kui kogu selle micro-managementi ohjamine mängu edenedes. Näiteks üritasin ma ennem shotte võtta ja avastasin, et kõik mu neli envoy-d on kadund...ehk siis äraostetud, maha löödud või mida iganes, aga kogu selles infotulvas läks lihtsalt neli ülilolulist teadet kaduma.

Mängus on küll võimalik pausinuppu kasutada, aga ega sellest suurt tolku pole kuna kogu seda liikuvat kribu-krabu on suurelt liiga palju. Samuti jäävad ka zoomimisel ringivudivad tegelased liiga pisikeseks, et nende olemust sekundiga hablada ja vapikesed, mis neid eristavad ei tee eristamist ka palju kergemaks.

Lisaks on UI on üsna ebaasjalik ja infovoog sinu ja sinu poolt tapetud agentide, kaotatud asunduste ja "muu + muu" jama kohta tuleb nii 1 teade per sekund sagedusega.

Nimetage mind kobaks kui tahate, aga kahe käe ja ühe silmapaariga pole lihtsalt võimalik seda agentide tohuvabohu efektiivselt hallata.

Mingi päiksekiire võiks mängu tuua agentide arvu piiramine ja nende iseseisva tegutsemisvõime suurendamine või pigem - et oleks ntx saadikule võimalik määrata mitu ülesannet, mida ta järgemööda täitma hakkab, aga mida hetkel pole, seda pole ja selle tulemusena leiad ennast üsna kiirelt mööda kaarti ringi sahmimas ja sõgeda kombel üritamas kogu sellest sündmuste kaosest mingeid prioriteete välja sõeluda.
Samuti tuleks kasuks mingi agent-panel, kust saab näha, et milline sinu agent-itest on idle ja milline parasjagu tegeleb millegagi või milline neist on uuele levelile pürginud, aga nagu juba lause algusestki vast aru saite pole mängus ka seda.

Umbes Got-Genesise sarnase tulemuse saaks kui võtta klassikaline mäng nimega Lemmings ning panna sind lisaks trampliinide ja muu sellise ehitamisele ka neid värdjaid käsitsi juhtima.

Sõjategevus:

Viib meid RTS mängude ajaloos umbes 15 aastat tagasi ning ehkki vinged löömaanimatsioonid on viimastel aastatel kohustulikuks muutunud, tegelevad GoT-i sõdurid tuimalt relvakäe üles-alla liigutamisega. Kogu sõdimine käib üldse puhtalt point and click metoodikal ja "ratsamees on tugevam kui vibumees ning vibumiis on tugevam kui odamees süsteemil" ja....noh..ma juba mainsin, et GoT sõjanduspoole kohepealt vaatab meile vastu strateegiamängude ürgaeg, mis tähendab, et puuduvad ka hädavajalikud käsud nagu näiteks patrol. Selle puudumise tulemusena vahib näiteks su odameeste kamp ükskõikselt pealt, kuidas sentimeetri kaugusel su prostituuti...khm..aadlineiut ahistatakse. Kirjutasin meelega ahistatakse kuna tapmise või võitlemise moodi see soldatite tegevus nii-vai-naa välja ei näe.

Üldjoontes:

Campaign on stabiilselt igav ja kätkeb endas raamatute eellugu, mida edastatakse sulle umbes kome-neljalauseliste tekstijuppidena ja millele annavad lisakaalu "Hurry, we must attack them now !" tüüpi dialoogid.

Võimalik, et skirmishis oleks mäng isegi huvitav, aga sedagi siis ainult PvP variandis, sest erinevalt arvutist pead sina kõik vajalikud ehitised-tegelased ükshaaval läbiklikkima.

Lisaboonusena ei ole sul võimalik mängu oma suva järgi salvestada, vaid selleks on mängusisesed checkpointid ja eriti meeldivaks asjaoluks on selle juures mängu suht tihe kräššivus.

Tegelikult on mängus ka veel prestiiž, mida sohilapsed allapoole kisuvad ja sõda-rahu skaala ning mitmed erinevad paktid/lepingud mida sõlmida, aga mängu ainukeseks plussiks on paraku ainult see, et tegevus toimub Westeroses - kogu moos.

H: 2/10 - on halvemaid , aga vähe ja on igavamaid, aga veel vähem ning arvestades, et just hullumeelse klikkimise kohapealt on mängud aina tagasihoidlikumaks tõmbunud, siis on Got-Genesis üsnagi pikk samm ja absoluutselt vales suunas.

Official site

Pildid pärit : Internet