Suborinurk.exe: Game Of Thrones

Tuletan alustuseks meelde, et Cyanide-i poolt loodud esimene Got-i teemaline arvutimäng tekitas tahtmise endal lõualuud paigast hammustada vist kõigil, kes mängudest "huvitavust" otsivad, ja paraku ei pakkunud leevendust ka Jää ja Tule Laulu teemased modid.

Seetõttu polnud minus enam kübetki entusiasmi, kui lõpuks kõnealuse mängu tootmisel lõpusirgele jõuti.
Vastupidises ei veenud mind ka peli algus, sest esimese asjana ründasin ma settingute alt control-sette ja avastasin, et midagi muuta nagu polegi.

Ja nii oligi - selles mängus ei hüpata ja mängu esimesel sirgel olin ma veenunud, et minul jääb see jama pooleli.

Esmamulje oli aga kuratlikult petlik ja eelsoojenduseks ütlen, et tegemist on igatepidi enda külge aheldava peliga, ja seda siis üldplaani, mitte üksikute komponentide pärast.

Role-play ja lugu ise:

Got-i näol on tegemist karakterite- ja loopõhise RPG-ga. Lugu ise püsib siis nii-öelda raamides, aga teekond selleni on mängija enda tegevuse läbi nii oluliselt muudetav, et raamituks nimetasin ma seda tõesti ainult liigitamise pärast.

Stoori enda puhul tuleks vast esimesena ära märkida, et hoolimata viimase aja trendidest ei ole seekord RPG-sse Role-Playd lisada unustatud. Väljareklaamitud täiskasvanulikud ja mängukulgu mõjutavad valikud on olemas ning iriseda nende kvaliteedi üle ei saa.

Samuti annab kulbi viskamiseks põhjust ka läbi kahe karakteri arenev sünge ja võikavärviline lugu ise.

Olgu, tunnistan, et on momente, mis panevad kulmu kortsutama, sest kohati tekib sarnasus tüüpilise fantaasiasarja või pigem lihtsalt seebikaga, milles tegelased surevad vaid selleks, et uuesti ellu ärgata ja vastupidi.

Mõned loo käigus ettetulevad üllatusmomendid või -pöörded on ka lausa naeruväärsed, aga üldmuljet need kahjustada ei suuda.

Kaldungi nüüd tagantjärele arvama, et kuna nii võtmesündmused kui ka dialoogid esitatakse videote ehk cut-scenede kaudu, ning kuna 3D graafika lihtsalt ei võimalda endiselt inimeste näoilmeid või emotsioone paremini esitada kui keskmine lammas seda teha suudab, siis sai nii mõnigi tobedus lihtsalt ülevõimendatud.

Ahjaa - voice-actingu taset näitav osuti püsis ka terve mängu jooksul kuskil tiba allpool keskmist ja üle selle ta kauaks ei liikunud.

Vastukaaluks aga lisan, et ehkki ma olin mitmel korral kindel, et millegi olulisega mind enam üllatada ei suudeta, põrutasin ma kogu oma ettenägelikkusega julmalt vastu müüri ja seda vist enamus kordadest.

Krt, ainüksi "lõpusirgel" olin ma enda meelest vähemalt kolm korda.

Äksõn:

Kui nüüd lugu ja role-play kõrvale jätta, siis teise väärtusena tuleb esile tõsta mängu sõdimissüsteemi.

Lahtiseletama ma seda ei hakka - video posti lõpus - aga ütleme nii, et tegemist on teise-kolmanda isiku RPG-e kohta uudse ja samas äärmiselt hea tactical-combatiga.

Olulise värvi annab mängule ka see, et mängu raskusastet liigutasin ma ülevalt keskele vähemalt viiel korral ning need korrad ei jäänud mitte peli algstaadiumi, vaid hambaid murdvaid lööminguid esines püsivalt mängu igal etapil.

Kui nüüd norida, siis võib ju öelda, et lõpuspurt jäi tagasi vaadates tõesti veidi lahjaks ja oodatud hardkoor-tapelungi ei tulnud, aga...

Ma ausalt öeldes ei mäletagi enam lõpumadinat, mis oleks üheaegselt nii challenging kui ka huvitav olnud..tõesti ei mäleta.

Lisaplussid, mis veel pähe kargavad.:

*Tehniliselt on tegemist imeloomaga, kuna kolme päeva mahtunud ( Ametlikult 30 tundi) läbimängimise käigus ei leidnud ma end kordagi desktopilt ja ebameelivaid puuke leidsin ma tervelt ühe. (Tegemist oli 1.00 versiooniga.)

*Kolm erinevat armori ja kolm erinevat damage-i liiki. Vürtsi lisab see, et korraga on sul võimalik kasutada ainult kahte weapon set-i ja madina ajal neid vahetada ei saa.

*Vaheldusrikkana mõjuv game-play, mille puhul iriseks, et kui kogu mängus on ainult kolm-neli mõistatust, siis võiks ju need olla rasked, aga mitte pikale venitavad, eksole.
Sama ütleks ka skinchanger questide kohta, et liiga palju lobiseti ette ja koerakskehastumise raskem osa oleks võinud olla kõigepealt see, et mängija peab ise mõtlema välja võimalused enda uute ja liigipõhiste oskuste efektiivseks kasutuseks, aga mitte luure või jälitamistegevus ise.

*Ehkki peategelasi on kaks, viivad nende teed kokku neid igatsugu erinevtesse ühisknnakihtidesse kuuluvate isenditega. Enamus neist on aukartustäratavalt mõistliku AI ülapidamisel, aga osad muutuvad mõneks ajaks ja/või "poolmängitavateks" lisakarakteriteks.

*Neid on hunnikuid ja hunnikuid veel, aga ma tahaks, krt, uuele ringile minna juba ning seega...

Miinused:

*Suurimaks miinusena nimetan ma asjaolu, et Quick save-i pole. See on ka ainus suurim ja püsivalt hingekriipiv rõvedus kogu mängus.

*Teisena tuleb ära mainida, et 2nd person-is kaamera üritab sind kitsamates kohtades 90-e kraadiste pööretega liigutada, aga seda õpib õnneks suuremalt jaolt vältima.

*Kolmandaks mainin mokaotsast, et ehkki väga asjalik ning 24/7 lapatavat tutorial-i ja igasugu lisa ning taustainfot sisaldavad menüüosad on rohkem kui toredad ja praktilised, on menüüdesse üksikasjalikumalt süvenemine ja nende lappamine kole ebamugav ja kuidagi uimane.

Ehk siis - mitte midagi väljakannatamatut, aga kuna questid lähevad üsna pikaks, siis on nende lugemine kohati üsna ebameeldiv.

*Neljandaks ja hoiatuseks, et 7-le levelile jõudes on võimalik alguses valitud karakteriklassi kas teisele tasemel viia või uus juurde võtta. Sellega seoses ütlen ära, et vähemalt enda Vibulmehe põhispetsialiteedi kõrvale mingit muud sõdalase tüüpi aretama hakata on hea mõte ainult teoorias. Ülejäänud võimalike multi-classi varinatide kohta ei oska täpsemalt veel öelda.

Lõpetuseks...

... nii palju, et kõik mis peab ühes kvaliteetmängus olemas olema, on esindatud, ning siinkirjutaja läheb kohe teisele ringile. Igastahes minu jaoks on Got-The Game näol tegemist nii sisult kui vormilt kõvasti kvaliteetsema meelelahutusega kui selle aluseks olnud raamatud või nende põhjal vändatud teleseriaal seda on. Kindalt üks olulisemaid RPG-mänge ja laske aga käia - hinnaks on muinasjutulised 20 eurot.

Got - The Game: Official Page

H: 10/10 e. tahaks küll üheksa panna, kuna negatiivseid pisielemente ja mädaseid momente ju oli, aga...

Kuradile see objektiivsus ja irin ning eelistagem erandkorras vasikavaimustust, kuna tegelikult ei ole antud pelile tõesti midagi olulist ette heita. Uus peatükk või vana lehekülg uues kuues - vahet pole - kõrgema sordi kraamiga on tegemist igal juhul.

Lisa1: Esimene Update kaotab ära ainsa märkimisväärse bug-i, mis avaldus selles, et Skill trees sai lugeda ainult mõõkade kohta käivat infot. Lisaks avab update võimaluse control-sette muuta, ehkki sel suuremat mõtet pole, kuna kogu liikumisüsteem on ülimalt lihtne.

Aga...

Mäng ei jookse enam nii edumeelselt, tegelased kipuvad nurkade taha kinni jääma ja "kaamerpobleem" annab tõsisemalt tunda.