On teada-tuntud fakt, et kõik mida Microsofti onud ja tädid kasvõi sõrmeotsagagi puudutavad, muutub koheselt digisõnnikuks ja kõnelauseks tulev mäng reeglit kinnitavaks erandiks ei osutu.
Okei, vähemalt hoiatatakse mängijaid kohe alguses ja ma ei tea siiani, et miks ma MSN-live logo nähes ctr-alt-del-i ei vajutanud. See selleks ja vähemalt sain ma vastuse küsimusele, et kas mu on Windows Live arvutisse installitud või mitte. Oli olemas kurask, aga kuna see ei puutu asjasse, siis lähen jutuga edasi.
Toy Soldiers on siis nagu nimigi ütleb mängusõja mäng, ehk siis asud sa keset tuba igasugusest kodusest ja mittekodusest tränist tekitatud lahinguväljal ja ...see on tower defence mäng.
Jap, saladus mida Microsoft plaadikarpidel ja tutvustustest varjata püüdis on see, et tegemist ei ole tegelikult sõjastrateegiaga, vaid plaadil on peidus üsna klassikaline tower-defence game.
Mitte, et see halb oleks, kuna näiteks mulle tornisõja mängud aeg-ajalt täitsa meeldivad ja mängusõdurid meeldivad mulle ka.
Ok, meeldisid kui aus olla ja ehkki Tšapajevi ratsanikke selles pelis ei kohta on tegemist ikkagi paraja nostalgialaksuga. Umbes, et: "Asoo - midagi sellist mu toapõrandal siis rohkete tatipritsmete lendamise saatel toimuski."
Olgu mainin asususe mõttes ära, et päris klassikalisest td-st eristab seda tanki-lennukisõidu ja ise kõigi tulenuiade juhtpulti kargamise võimalus.
Misasi siis:
Linnulennult game-mechi seletades räägin, et sinu käsutuses on Esimene ilmasõda. Täpsemalt mõni kuulus lahinguväli ja sellel asetsevad kahte erinevad tüüpi platvormid.
Nende peale saad siis raha eest - Nu daaa? - osta nelja erinevat tüüpi lahingutehnikat.
Nu teate küll - mortiirid, õhutõrjeprits, haubitsad, gaasiballoonid, mis muutuvad leegiheitjateks ning astmaatikust õmblusmasina võsuke, ehk kuulipilduja Vickers.
Iga apastraadi saab muuseas vaenlase skalpide eest korjatud raha eest veel samasse klassi kuuluva, aga ehvektiivsema relva vastu välja vahetada, ehk siis upgrade-ida.
Kui ennem sai mainitud, et lahingud toimuvad olulistes I MS-i peatükkides, siis lisan, et mängul on ka oma fantaasiaelement jures, ehk siis on sinna sisse lükatud ka mõned relvad, mis kunagi paberi pealt või siis stardipositsioonilt kaugemale ei jõudnudki - Tsar Tank näitusena.
Mõttelise lisaplussi annab mängule see, et mängusõdurid ja plastmassvaremed annavad nii-nimetatud "Legoklotsi 3D-graafikale" selle õige väljundi ja esimest korda vaatasin ma siira heameelega kuidas puud ühtlasteks palkideks purunevad või seinast perfektse kujuga telliseid lendab.
Majesty 2-e ja Blitzkrieg 2-e puhul tekitasid need "efektid" minus okserefleksi ja viimane mainitutest mul osalt selle tõttu pooleli jäigi.
Nojah, aga:
Mängu esimene suurim viga on sinu käsutuses olevad ja sisseistumisvõimalusega tankid. Raskerelvad, eksole, aga tundub, et tegijatel on kiire olnud ning nad pole jõudnud süveneda I MS-i anatoomiasse. Ehk siis siin mängus olevad Big Willie ja Whippet on oma olemuselt üliefektiivsed riistapuud.
Ilmasõja tehnikas ja tavades oli efektiivus viimane asi mida taotleti või mida lahingtehnika puhul märgata oli, aga siin pelis on tank superrelv. Esiteks ei valmista talle mingitki raskust üle sõita kõigest, mis ei ole teine tank ning teiseks ei ole tankimürskudel mitte mingit kauguse või soomusläbistuspiirangut.
Probla on aga selles, et enamusel kaartidest on siiski mingigi strateegiline element juures, ehk siis selleks, et mõnele platvormile enda kaadervärk püsti panna pead sa selle kõigepealt vaenlase riistapuust vabastama.
No välja näeb see kahjuks nii, et: hüppa tanki, otsi endale positsioon, mis on näiteks vastase haubitsa(!) laskekaugusest väljas ja kuku kõmmutama.
Njah, mängija enda poolt on selline teguviis muidugi välditav - eksole- aga sellist jama ei tohiks tegelikult ju üldse sees olla...
Mängu teine ja surmahoopi andev viga on aga lääg ja esimese asjana mainin, et mäng on Multi-plat.
Lahtiseletatult, et enne mängu tootmisse lükkamist visatakse münti teemal, et: "Kumma platvormi peal me ta enam vähem töötavaks teeme - kas PC või Konsooli...kull või kiri ?"
See kord on Pc jäänud igastahes mündi alla ja ükskõik kui kahju mul sellest ka poleks, on peli suures osas mängimiskõlbmatu.
Pelatavaks suutsingi ma teha ainult Campaigni, kuna ka minu arvutajas peituvad imeloomad nagu WinXP ja Realtek muudavad ülejäänud game-modedes mängurõõmu olematuks.
Meele teeb eriti hapuks veel see, et peale põhikampaania läbimist tuleb Campaign+, ehk siis antakse sulle võimalus Brittide asemel Keiserliku armee tulenuiasi kamandada - öölahingud ja puha.
Ütlen vihjeks, et niigi arvutit poovale tulele ja suitsule lisanduvad veel valgusraketid ning seega .....reboot.
Ahjaa - tipime tehhi ka. Naised guuglis rääkisid, et läägamist saab taandada nii, et võtad lahti Directx Diagnosticsi ja lükkad sound märgistusega lahtris peituva hardware accelerationi hoova "OFF" asendisse.
Tegin nii nagu öeldud, aga edasi läks problemaatiliseks, kuna mäng keeldus peale seda käivitumast ning seetõttu soovitan, et kõigepealt peli käima, siis Alt-Tab ning alles siis DXDiag-i märatsema.
Muuseas, ega hakkimine ära ei kao - lihtsalt muutub talutavamaks.
H: 2/10 e. hea idee, aga kohutavalt sitt teostus ning ehkki ei saa öelda, et mul lõbus poleks olnud... oli see rohkem selline masohhismimaiguline mängurõõm ja noh...jah, pigem ei.
No comments:
Post a Comment