Huvi äratanud PC-Mängud, aastal 2013.

Niisiis, koondasin siia 2013 aastal ilmuvad pelid , mis minu huviorbiidis on püsinud või kuhu ma nad postituse kirjutamise ajal lennutasin.
Sähket, olge lahked.


10. Clockwork Empires
-Gaslamp Games

Clockwork Empires on linna-simu. Umbes selline nagu neid iga aasta väikestuudiote poolt välja antakse.
Aga, kuna steam-punk on moes juba viimased paar aastat, siis toimub ka CE tegevus aurupungi maailmas ning see ongi see nüanss, mis sunnib mind pilku peal hoidma mängul, mis muidu  nii külmaks jätvasse žanrisse kuulub. 

9. Impire 
- Paradox Int/Cyanide

Tuleb nüüd kohe ja tegemist on peliga kus sinu ülessandeks on hoida silma peal hunnikul impidel ja aidata neil jalad alla saada.
 Muuseas pean vajalikuks mainida, et ehkki ma pole Paradoxile andeks andnud, et nad A Game OF Dwarvesi Win8 sõltlaseks tegid, on mul nii Paradoxi, kui ka Cyanide'ga piisavalt häid kogemusi, et kätt pulsil hoida.

Ahjaa, Dungeon Overlord pidavat ka märksõnaks olema...

8. Europa Universalis 4 
-Paradox

Mäng TBS-klassikasse kuuluvas seerias...kas on vaja veel üksikasjalikumaks minna?

7.Expeditions: Conquistadors 
- Logic Arts

Konkistadoorid on peli, milles on konkistadoorid - arusaadav? 
Kõrgendatud huvi mängu vastu tulenebki osalt väljanägemisest, osalt žanrist ja ka selles, et minu silm pole näinud ühtegi ameerika okupeerimise...khm... avastamise RPG'd.

Seega jah, vähemalt orginaalsuse punkt on poisiohtu seltsimeestel juba kätte saadud.
Positiivseks on veel see, et lubatakse kaugeleulatuve mõjudega questilahendusi ning minu terav silm silmas ka  Team-tactics combatit. 

Ühesõnaga, nö paberil näeb kõik väga hea välja. :)

6.The Banner Saga 
-Stoic

The Banner Saga eelmisel aastal ilmavalgust näinud multi-player ja/või tasuline beta jäid minu huviorbiidist välja ning midagi mõistlikku ma selle/nende kohta öelda ei oska. 

Põhjala mütoloogiasse uppuva üksikmängu tulekut olen aga googeldan ühest väljahõigatud tähtajast teiseni. 
Ok, mitte non-stop variandis, aga nii...põhimõtteliselt, eksole.

5.Eador: Masters Of The Broken World

-Snowbird Games

Tegemist on kunagise ühe-mehe indie-mänguga, mis on rohkemate meeste poolt uutesse värvidesse kastetud ja suuremaks-laiemaks-sügavamaks tehtud ja...
Ma ei oska selle kohta midagi täpsemat öelda...

Väidetavalt on see Fantasy-TBS, aga selline mis ei kaldu otseselt ei HoMM'i ega ka mitte Civ'i poole. 

"Pole lind, ei ole konn ka, mingi veider värdjas on ta" - võiks ennatlikult lausuda, aga...Eks ootab ja eks näeb.

Kuna mul endal puuduvad teadmised nii algse kui ka uue mängu kohta, siis paigutan siia HV-foorumi kasutaja Archangeli näppude alt tulnud kirjaread:

Ausalt öeldes seda mängu ei anna eriti kategoriseerida.
Paras sigri-migri kümnest eri mängust. Fookus oleks justkui sinu Hero'de ja nende armeede ümber, kuidas samas on provintside arendamine, avastamine jms ka väga oluline, sest ilma alasid arendamata ei jõua eriti kuhugile. See on mäng mida oleks targem igal-ühel endal proovida, sest hästi kirjeldada seda ei anna. Üldjoontes võiks siiski öelda, et Combat ja Hero'de arendamine, lossi arendamine jms on siiski väga sarnane HoMM'le, ning kes seda mänginud, see kohaneb ka kiiremini.
Muidugi Eador: Genesis on ca. 10a vana mäng ja seda on ka näha. Originaalis tehtud ühe vene tüübi poolt ja alles eelmine aasta Inglise keelde tõlgitud ja nö. ülemaailmselt müüki pandud. Arvatavasti just selle põhimõttega, et sillutada nüüd sellele uuele versioonile teed, teha promo jms. 

4.Thief 4 
- Eidos

Noh, mitmendat korda juba? 
Kurat seda välja arvutada oskab, aga igastahes järjeosa kindel tulek ühele parimale stealth-actionile on (jälle) välja kuulutatud.
Kui veel arvastada, et peamised uudised mis Thief 4 ümber toimuva kohta tilguvad on halvad (Mitmed võtmeisikud on kas üldse Eidosest uttu tõmmanud või lihtsalt T4'a meeskonna hingekirjast kadunud) ja arvestada ka sellega, et Kanada parimad pojad üritavad esimest korda Multi-port'i(Oo õudu!) teha, siis noh..kahtlane värk.

Samas, hinges kraabib, kuna hirmsasti tahaks ju näha, et kas suudetakse väärt seeriat edasi vedada või mitte....

Asjalikumat treilerit pole endiselt olemas ja ametliku pildimaterjaliga on ka kehvaste.

3.Total War: Rome 2
- Creative Assembly

Ma olen TW-fanatt...või sõltlane - kuidas soovite.
Igastahes peale RTW mängimist kadus mul igasugune huvi suurema osa historical strateegiamängude järele ning peale EU ei pea ma ühtegi sarja TW võrdsekski.

Võite nüüd arvata, et kas minu isa kõige ilusam poeg on viimase paari aasta jooksul siginenud oletuste seltsis, Rome2 'e  tulekule kinnitust oodates küüsi närinud või mitte. 
Otseselt ei ole, aga kaudselt võib-olla tõesti - te ei suuda midagi tõestada!

Samas, olen ma CA ja Sega koostöötulemustega piisavalt kokku puutunud, et oodata R2'e 2014 aastaks. 
Ehk siis selleks ajaks, kui edasilükkamised on lõplikult edasi lükatud ja epicud, massiivsed ja kõikvõimalikud..maitea... pneumatic bug'id on modijate poolt kõrvaldatud.

Esimeste infokildude põhjal kirjutasin kunagi säänse posti(LINK).

2.Wasteland 2 
-InXile ent.

Wasteland 2 oli üks esimesi Kickstarteri fenomene, mis kohaliku tähtusega uudisekünnisest kõrgemale hüpata suutis. 

Enne seda kasutati Stardipauku peamiselt "Saatke 20 rutsi, et ma saaks Magic The Gatheringile 3 lisakaarti teha" röögatusteks või "Text-based & Full 2D" minimängudele tähelepanu tõmbamiseks( - põhimõtteliselt, eksole).

Ja järsku kargas välja keegi Brian Fargo (Mina ei mäletanud, et kes ta on...) ja ütles, et tema tegi Wastelandi, (...millest on mul VÄGA udused mälestused.) ja-et tema käpad olevat olnud mängus ka Fallout 1 ja Fo2 tegemisel(...mis ongi SEE infokild, mis paneb suurusjärgus asjad paika.)
Igastahes, karta on, et see projekt kas õnnestub või põleb särinal...aga panustagem õnnestumise peale.

Viimane treiler, mis sisaldab raadiosahinat ja game-play'd.

1.Age Of Wonders III
-Triumph Studios

AoW3 on järg AoW2'le, ehk siis mängule, mida võiks pidada parimaks Fantasy-TBS mänguks, kui poleks...kirjutasin juba seal pikemalt  - LINK.

Minu jaoks üks imelikumaid müsteeriume mängumaailmas oligi ca 10 aastat kestnud vaikus Wondersi seerias. Fakt on see, et AoW2: SM ei põlenud, aga...franchise lihtsalt unustati.

Igastahes, praeguseks hetkeks on selge, et tulekul oleval pelil on võimalik kogu žanr endale tasku lükata või põleda nagu teised kaaskondlased, sest:
Warlords IV oli saast
Disciples III oli paljulubav, aga paraku täiesti läbimõtlemata peli, mis muutus kiirelt mingiks igivenivaks Turn-based click-festiks.
Heroes VI oli....väga väga väärakas mäng, millest kumas välja, et ei deve, ega ka mitte publits, ei ole täpselt aru saanud, et mis mänguseeriale nad nüüd uut peatükki treivad.

Võib ju oletada, et teiste samalaadsete põlemine oli ka põhuseks miks unustatud TBS-kunn sahtlipõhjast välja otsiti, aga...oletused-schmoletused.

Total War: Rome 2 e. "Kas tahate Totaalset Sõda?!"

Asjata ei nimetata Total War: Rome 2-e "Kõige kõvemaks nimeks" tulekul olevate PC-Strateegimängude žanris.
Tuletame meelde, et eelkäija Rome:TW näol on tegemist mänguga, mis võitis mitmeid nimekaid auhindu, mida nimetati mitmel pool 2004 aasta parimaks strateegiamänguks ning mis on strateegiafännide jaoks juba kultusmängu staatuses.
Lisaks eelnevale istutati RomeTW PC-gameri poolt ka "Kõigi aegade parimate PC-mängude" edetabelis auväärsele viiendale kohale.
Lisan omalt poolt, et tõele au andes tuleb tunnistada, et seda kohta on see ajahambale igal rindel hästi vastupidav ning senini modijaskonna huvisfääris püsiv peli ka igati väärt.

*
Järge Rome TW-le hakati igastahes nii ootama kui ka oletama juba alates Medieval:2TW laekumisest 2006-l aastal ja nüüd lõpuks on kõigi tulihingeliste fännide rõõmuks paika pandud ka umbkaudne väljastamisaeg - 2013 teine poolaasta.

"Roomaaegne Antiik-maailm  lihtsalt hõlmab endas nii palju võimalusi. Vaadake juba tollast maailma,  Põhjaalade metslashõimud sügavates laantes, muinasjutulised kuningriigid Idas ning ähvardavalt üle mere kõrguv arhivaenlane-  Kartaago. 
Kõik see peidab endas võimalusi, mis lausa kutsuvad Rooma Impeeriumi juurde tagasi pöörduma ning uut Total War-seeria peatükki looma," väidavad TW-seeria loojaks oleva Creative Assembly mehed kui ühest suust ja õigus neil on.

Seda, kui kalliks või kui kasulikuks neile see tagasipöördumine läheb, saab teada küll alles järgmisel aastal, ent tuleb tunnistada, et ideed ja eesmärgid on poistel-tüdrukutel laes ning piirid on nihutatud nii kaugele kui vähegi võimalik.

Siiinkohal katsungi foorumitest, uudistesaitidelt ning intervjuudest sõelutud infohulga põhjal kokku panna mingigi pildi sellest, mis meid Rome 2-e karbis ootama peaks.
Kas see, mida lubatakse, osutub jäämäe veepealseks või veealuseks osaks, saab näha, aga esialgu lööb olemasolev info vähemalt minupoolsed ootused üllatavalt kõrgele.

Eelinfo: Game Of Thrones - The Game

Üldiselt ei ole plaanis Exekuteeritud Suborinurka arvustavate mängututvustuste blogist mingiks uudistekuubikuks ümber korraldada, aga kuna Cyanide-i poolt väljaantav teine "Jää ja tule laulu" teemaline mäng on igasuguste kolmandate diaablode ja special effektide varju jäänud, siis viskan paar rida ja ridu loopides rõhun pealiskaudsusele.

Eeltutvustuse alustuseks võib mainida, et ehkki mul endal on suht savi, hindavad paljud just seda, et mäng on peamiselt tehtud siiski raamatute ja mitte seebika põhjal, ja et mängusisese loo kulgemist on mõjutanud lisaks oma raamatutele ka R.R. Martin isiklikult.

Kes tahab, võtab seda kullana, kes ei taha, see teeb muud järeldused. Ma ise kujutan näiteks hallimatel hetkedel endale ette, kuidas isa Pjotr läbi kallerdunud aja, Jäise ja Tule raamatutest kaugeneda üritab ja tuju läheb kohe paremaks - see lause oli nii inside nali, et enamusel lugejatest ei olegi mõtet selle üle pead murda.

Löö jalaga pall väravasse, lollakas!

Nagu eelmisel korral juba mainitud sai, siis kvaliteetmängublogi ja ühe tavalise mängublogi vahel on teatavad erinevused (samuti nagu on erinevuse mehe ja naise vahel, aga kulla tavalise mängublogi kirjutajad, nende erinevuste teada saamiseks pöörduge palun oma ema ja isa poole. ma tean küll, et te käite salaja suborinurgas uurimas, et kuidas selle korraliku mängublogi kirjutamine siis täpselt käib). Ma loodan, ei ma tean, et suborinurga lugejale ei ole vaja hakata seda siin praegu üle kordama, sest suborinurga lugeja on kvaliteetlugeja, kes teab mida ta tahab ja oskab seda õigest kohast otsida. Suborinurgast.

Igatahes, teiseks kvaliteetblogi tunnusmärgiks on see, et kvaliteetblogis võetakse ette ka teemad, mille kohta esmapilgul nagu ei olekski midagi uut öelda. Jalgpall(1863).

Platvorm: kõige levinum naturaalne muru, oskajad mehed saavad mängu käima ka plastmassist aseainel.
Algajale mängusõbral tekib mängu nimega seoses ehk esmalt valearusaam, et jalg ongi ainuke kehaosa, millega palli puutuda võib. Sest justnimelt palli eesmärgipärane puudutamine on selle mängu üks kõige olulisemaid nüansse. Tegelikult on lugu selline, et palli võib puudutada praktiliselt kogu kehapinnaga, välja arvatud käed. Tegelikult võib käega ka, kui kohtunik ei näe (seda mis loom on kohtunik seletan veidi hiljem, praegusel hetkel mõelge kohtunikust kui oma armsama isast, kelle kohalolek takistab teid käsi oma armsama pallidele asetamast).
Iga sellise puute lõppeesmärgiks on värav. Jällegi üks uus mõiste või no maal vanaema juures on iga laps vast väravat näinud. Parema puudumisel ajab ka see värav asja ära. Täieliku rahulduse saamiseks on aga soovitatav, et väraval oleks ka põiklatt ja võrk (võrk on see auguline riie, mis lindude kaitseks marjapõõsaste peale asetatakse). Põiklatt on vajalik selleks, et täpsemini värava piirjooni piiritleda ja võrk selleks, et väsinud mängur, pärast edukat väravalöömist kuskile võpsikusse oma palli otsima ei peaks minema.

Et mängu põhieesmärk on ikkagi meelt lahutada, siis kaua sa seda palli ikka viitsid üksinda mööda nurme taga ajada. Selleks on sul meeskonnakaaslased. Parimal juhul kuni 10. Sinuga kokku siis 11. Territoriaalsete arusaamatuste vältimiseks antakse igale meeskonnaliikmele üks osa platsist, millel põhiliselt tema opereerida võib. Selle territooriumi paiknemise asukoha järgi vastaste värava suhtes....
Stopp! Mis mõttes vastaste? Mingitest vastastest pole seni juttugi olnud. (Minu pahura näoga mängusõber on valmis mulle selga keerama ja tagasi Minesweeperit toksima minema, loe arvustust siit). Rahu, ainult rahu. Kohe jõuame ka vastasteni.
...nimetatakse mängijaid kaitse tugisammasteks, keskväljadünamoteks ja ründetuusadeks. Kõige paksemat ja ebapopulaarsemat poissi kutsutakse aga väravavahiks.

Nii ja olemegi jõudnud vastasteni. Vastaseid on vaja selleks, et kellegi üle pärast saunas nalja teha oleks. Sest kuigi iga mängu võitja määratakse väravasse toimetatud pallide hulga järgi, siis tegelikult on ju teada, kumb meeskond parem on.

Reeglina on meeskondadel oma eesmärgi saavutamiseks aega 2x45 minutit, aga sellesse piirangusse võib ja tulebki loominguliselt suhtuda. Esmalt on kohtunikul (jälle see kole sõna) õigus mänguajale otsa panna, kokkuleppel vastasmeeskonna jobudega võib mängida ka kindla tulemuse peale, mängitakse seni kui valgust on või seni kuni veel ükski põlvepikku poisikene palli lüüa jõuab.
Kohtunik. Kohtuniku peamised tööülesanded on a) jälgida, et mängijad väga uljalt palli ei käperdaks b) jälgida, et sinu territooriumile tunginud vastane, kellel sa selle eest jalaga äsad, väga haiget ei saaks. c) et mängu veidi värvi tuua, siis kõige osavamatele jalgadesse äsajatele tänutäheks kollaseid ja punaseid kaarte jagada. Lühidalt öeldes, mängijaid igati segada. Tegelikult laseb kohtuniku kohalolekust enda häirida muidugi ainult algaja mängur. Kogenum mängusõber juba teab, et otsustavalt tegutseda tuleb siis, kui kohtunik ei näe.

Ja selline see mäng siis ongi. Üks plats, kaks väravat, kaks meeskonda, üks pall, kaks korda 45 minutit ja üks kohtunikunärakas. Väga lihtne.

Kui see pagana pall ainult nii kiiresti ei lendaks, kui see pagana värav ainult natuke suurem oleks, kui see pagana vastane sulle iga kord jalgadesse ei kütaks, kui kohtunik ei vaata, kui see pagana kohtunik iga kord vahele segaks, kui sa just oled vastasele jalgadesse kütnud ja palli kätte haaranud. Kui ikka veel aru ei saanud vaadake siit.

PS. Kallid mängumaanialased, see vastastikune tögamine ei ole ju üldse paha pärast. Ega keegi ei mõtle tõsiselt seda, et teie blogi mitte väga hea ei ole. Ma arvan. Võibolla hirmus kiilaspea MNC mõtleb. Äkki kole terava keelega Xipe ka. Ehk isegi vana karvane Metsavana mõtleb. Aga mina olen ju hea. Mina võtan kõik väiksed armsad poisid põlve peale istuma ja räägin neile mängudest ja filmidest ja sellest, kuidas vanasti kõik inimesed ussisõnu mõistsid.

Pommuudis! "RTR VII-FATE OF EMPIRES". Uuendatud post!

Niisiis, eilasemal reedesemal päeval, jumala aastal 2009 (06.11.09)anti välja järjekordne minimäng "Fate Of Empires-i" suurest mängust.

Vabandan varasema desinformeerimise eest. :(

"RTR VII - FATE OF EMPIRES-iga" e. täismänguga läheb ikka veel aega, aga ok.

Tegemist siis "Rome Total War (RTW) - Barbarian invasion-ist"t sõltuva massiivse fännidelisana või siis "Rome Total Realism" uue vennakesega, kuna kõla järgi pidada ta rohkem RTR kui RTW olema.

Kuna RTR oli kõvasti parem RTW-st ja tema mõlemast ekspansioonist (Barb. Inv. ja Alexander) siis ei usu , et FOE-s pettuda tuleb.

Fate of Empires-i maitset anti veidike tunda juba 3 aastat tagasi kui lasti välja minimäng "RTR The Iberian Conflict", mida ei saa kogu nende R-iga algavate mängudepuntra parimaks mänguks nimetada ainult sellepärast, et ta oli nii gaad deem lühike ja tehniliselt veits toores.

Aga olgu - Fate of Empires on olemas ja seda saab tasuta allalaadida.
Installimis ja allatirimisjuhised leiate sealt- siit !
Esimest korda on ka võimaldatud Torrentina allalaadimisvõimalus ja panen südamele, et siidige sest hetkel teeb seda ainult 2 inimest, kellest üks on siinkribaja.
Ca. 700 MB allalasta ei ole isegi 2 jagajaga eriti aeganõudev, aga tore oleks kui jagajaid rohkem oleks.

Muidugi peab teil olema ostetud(;)) Rome Total War-i mäng koos Barb.Inv-i lisapaketiga.

Igastahes on tegemist minu ja paljude strateegiamängu sõltlaste jaoks kõige oodatuma mänguga läbi aegade.

Olgu, viskan siia veel enda poolt mängitud TW- seeria mänguderea, koos paari tutvustava kommentaariga.

Shogun Total War
- on näide, et esimene võsuke ei pruugi alati aia taha menna, kahjuks olin ma ennem juba RTW-d mängind ja seetõttu erilist vasikavaimustust ei tekitanud. Järg võiks tulla.

STW- The mongols Invasion.

Sama mis STW põhimäng, nii-et eriliselt halvem pole ja parem ka mitte.Ei edasi ega tagasi.

Medieval Total War-
TW seeria teine võsuke ja kehvem kui STW. Kui STW-e ma mängisin vähemalt korra läbi siis MTW-ga ei viitsind eriti pikalt jebada- suh't inetu ja mõttetute lisajamade sissettomine algaski sellest.

MTW - The Vikings Invasion

Ei mäleta sellest suurt midagi, aga kuna ta oli expansioon siis vaevalt, et ta endas mingeid drastilisi muutusi peitis.

Rome Total War:
Hunnikute viisi auhindu rebinud ja mitmel pool aasta parimaks strategy game-ks tunnistatud peli.

Põhimõtteliselt pead sa ühena kolmest vägevast Itaalia perekonnast oma kallid vaenlasrahvad ja rivaalvahmiilid põlvili suruma või Tiberisse uputama ja Oma Impeeriumi kokkuklopisma, peale Rooma sissemarssimist. Viimaseks on vaja jälle rahva poolehoidu mis eeldab võidetud lahinguid, sinu auks korraldatud triumfi käike ja muud sellist, mida senatile pugemine sulle annab.

Enne RTR-i tulekut olin kindel, et sellest paremat strateegia mängu pole iial tulemas, aga eksisin. Piisavalt majandamist, arvestamist ja lahingutandril jebimist, et asi seiani huvitav püsiks.

RTW- Barbarians Invasion

Osaliselt samm RTW-st edasi ja samas ka tagasi. Usuteema sissetoomine on suh't mõtetu kuna sa seda oluliselt mõjutada ei saa ehk siis - sa võid ju linnas krikud maha peksta, aga su pereliikmed jäävad endiselt näiteks kristlasteks. Muud ei midagi peale selle, et laiendades oma valitsusala näiteks Tyr-i või Wotan-i kummardajate aladele, hakkab see liigselt pingeid tekitama.

Liigne ajaloost kinnipidamine kipub rämedalt häirima. Ajalugu hakkab ju kurat muutuma siis kui SINA mängima hakkad, onju...

Sellegi poolest üks ägedamaid ekspänsione, kuna terve mängu tegevusajaks on mõlema Rooma impeeriumi langusaeg, erinevalt RTW-st kus Rooma impeerium paikneb oma täies hiilguses alles sellel kitsal saapakesel.

Ehk siis mitte lihtsalt paar lisafunktsiooni ja mõned uued talumeeste üksused vaid muutused on pea igal rindel.

RTW- Alexander.
Kui ühte teist TW mängu olemas poleks siis võiks seda pidada täielikuks nurisünnitiseks. Inetu ja igav. Umbes nagu mingi run forward and destroy everyone you meet tüüpi mäng, strateegia mängu kontekstis.

Kusjuures mänguloojate idee järgi peaksid sa poole sõjaretke ajal hakkama sõltuma ainult kohalikest palgasõduritest, aga mina suutsin vabalt enda faalanksid enam-vähem töökorras hoida ja kaugelt kodumaalt neid ka pidevalt juurde komandeerida vajamata selleks Luftwaffe õhusilda ning local mercenary-seid kasutasin ka ainult kahurilihaks. Möödalask creatorite poolt ü.s. pealegi ei lähe ettekirjutised ja strateegia mäng minuarust mitte kuidagi kokku - näitena: Warcraft III, Age of Empires III ja muud õudused.

Rome Total Realism.

Kõige raskem kogu kambast ja kõige parem - ehki mõned lahingutestoimuvad nõmetsemised, mis said alguse juba "Barb . Inv-is" käivad aeg-ajalt närvidele. Nimelt jooksevad/kaputavad sõjamehed linnades/külades tihtilugu mööda trajektoore e. siis nagu väravast kohe kõrvale pöörata ei saaks vaid tuleb kuni esimese ristteeni litsuda, kõrvale keerata, edasi paar sammu mööda kõrvaltänavat ning siis alles vaenlasele selga või müüripeale viiva trepiukseni. Umbes nagu ruudu külgi maha joonistades või nii - see ajab närvi, aga selle korvab kasvõi näiteks Aestian Tribesmen-ide -ide olemasolu, vai mes ?;)

Peale mängu algust enam ajalooraamatutes näpuga järge ei aeta ning näiteks vaprate, kiirete, mõõga/nuia, viskeoda ja kilbiga relvastatud ning nahkarmorisse kastetud - ehk siis kaasaegsete - Germaani vägilassõdalastega tuleb ka aafrika elevantide ja Makedoonia ajast ja arust raske-falanksistitega rammu katsuda, mis on....PIIN (!), aga lõbus...massohistlikus mõttes...ei ikka toredalt lõbus, aga piin!
Sõdurite nimetamine nende kunagiste nimede kirjapildi järgi on ka sheff- Germanlaste "FUMAZ THYNDAZ " näitusena. Läheb natuke aega enne kui aru saad, et kes on mis ja kus.

RTR- Iberian Conflict. Parim valik sõjaväge, mis vastab täpselt minu maitsele e. erinevatest ja väga barbaarsetest Ibeeria hõimudest pärinevad - mõõga/oda, kilbi ja visekodaga relvastatud vägilassõdurid, ülivähese (kuid seda olulisema) ratsaväe osakaaluga...mmmmmm......orgasm.

Medieval II Total War
e. sajandi õnnetus, kui sa just ei hinda oma närvirakke ja mängurõõmu madalamalt kui ilusat graafikat...mängijavaenulik, tundub nagu oleks puuke täis, ehki tegelt peabki nii olema *,mõttetud pisilisajamad, millest miski oluliselt ei olene, peale tüütusastme suurenemise ja lisaks on ta ka kultuurse inimese moodi mängides** idiootselt lihtne. Ainuke takistus selle kiirkorras ühe family member-iga, suh't esimesest käigust, kuni lõpuni mängimiseks seisnes selles, et mul sai närv otsa.

Ajaloost kinnipidamine on kasvõi sellepärast mõttetu, et mu põhiväejuht(pereliige) Alexander Canmore hilisem A. The Scarred, sündis aastal 1090 ja 1246 oli ta veel elus , olles passijärgi 56 aastane.

MTW II EXpid: Americana, Britannia, Teutonic Campaign, Crusaders - säästukad ja mõttetud. Tc-d tagusin natuke pikemalt, aga ülejäänud tüütasid kärmelt ära. Mitte midagi uut - samad sõdurid, samad ehitised, samad jamad ning tampimine - ainult, et kaart on väiksem.

Angus Gordon McHilter:
"Kuna mul on Screenshotte ainult MTW 2-est siis ain't neid saategi, ma tõesti ei viitsi teiste mängude omi netist otsima hakata. Tahaks nagu juba selle FOE ära katsuda eksole...Igastahes kulutasin ma teie pärast nüüd ca 1,5 h puhast mängimisaega, seega vaadake ise kus't edaspidi seia postitusi saate. Mind pole, vähemalt järgmisetel nädalatel mitte."



________________________________________

* Järjekordne näide u. 2002 aastast saadik asetleidvast võidujooksust stiilis, et anname mängu kõigepealt kiiruga välja ja pärast vaatame kas üldse on võimalik seda mingite pätsidega natukenegi töökorda saada...võrdluseks tooks Windows Vista või varemkirjeldatud Cossacks II -Battle For Europe-i.

**
Campaign Difficulty- Very Hard, äärmisel juhul Hard
Battle Difficulty- Very Hard ja ei mingeid järeleandmisi !

Enamus pic-id pärinevad peamiselt MTW II-e England-i kampaaniast, mille ma kiirkorras läbi tagusin, et ülejäänud nation-eid lahti saada. Osad on Scotlandi Campist, mida ma mängisin suborinurga postituse tarbeks ja siis mõned MTW II Teutonic Campaign , Denmark Factioniag mängitud madinad. Muuseas Denmark on kõige lahedamate kaadritega Faction MTW2-es e. mõõgad taome sõjakirvesteks ;)

Midagi pervertidele (ehk siis Star Warsi fännid, kõrvad jms kikki!)

Nimelt on välja tulemas klassikaline (ehk siis 2D) fan fiction arvutimäng Star Warsi ainetel - kõigile neile, kes arvavad, et 3D on ilmselgelt liiga palju. Välja on pandud ka väike video, kuigi tegelikult ei plaanita originaal soundträkki kasutada (loe: ei taheta kohtusse minna) ja see pärineb lihtsalt lõikumata tähesõjast. Hea osa on see, et sellest saab FREEWARE interactive fan fiction (loe: keegi ei pea selle eest maksma) ja kuna seda teevad fanaatikud, võiks see isegi naljakas olla. Halb osa on see, et seda teevad fanaatikud - nii et tõenäoliselt on see täis kummalisi nalju, millest ainult teised nendesarnased aru saavad.

Mängitama hakkab seda esialgu ainult Windows (Vista ja XP), aga edaspidi ehk ka Mac ja kui sa siiani pole ei tülgastusega pead kõrvale keeranud ega ilase lõuaga ja miskipärast pidevalt toolilt libisedes pilti jõllitama hakanud, loe lisa siit.

Arvuti mängupartneriks

Otsustasin enda esimeses suborinurga postituses mängututvustuse asemel avaldada hoopis 1988 aasta 7'ndas Horisondi numbris ilmunud Peeter Lorents'i artikli "Personaalarvuti - mängupartner". Loodan, et autor ei pahanda. Tegemist on minuarust mõnusas stiilis looga mis annab värvikalt ja hästi edasi tollal arvutmaailmas valitsenud õhustikku ja võimaldab vanematel arvutikasutajatel ühtlasi ohtralt nostalgitseda. Ise lugesin seda teksti esimest korda kuskil 90nendate alguses ja närisin vihast patja kuna arvutitele ligipääsu mul siis veel polnud.



"Pole maailmas vist ühtegi asja, mida lustihimuline inimene poleks suuteline mänguasjaks muutma. Olgu need siis mõõgad-püssid, potid-pannid või.. personaalarvutid. Seejuures on personaalarvutid vaid üks võimalik haru mängude maailmas kasutatava arvutustehnika seas. Tõepoolest, vaevalt
said esimesed arvutid end (aastakümneid tagasi!) "sisse töötada", kui inimsoole üsna omane mängurivaim end kohe ilmutas ja mõnegi mehe üsna kallihinnalisi vallatusi tegema ahvatles. Just nimelt kallihinnalisi! Sest tolle aja suurte arvutite ("minsisid" ja "mikrosid" siis veel lihtsalt polnud) töötunnid
maksid ränka raha. Näiteks kuuekümnendate aastate arvuti "Minsk-22" töötunni maksumus oli 80 rubla! Üsnagi naljakas mõelda, et selliste tubasid täitvate "elektriõgijate" töövõime poolest samaväärsed seadmed mahuvad tänapäeval kirjutuslauale ning ei tarbi oluliselt rohkem energiat kui värviteler. See aga tähendab kahte asja: esiteks, et arvuti mängupartnerina on võrratult kättesaadavam ning teiseks - pole neil mängimine kulukam "video" vahtimisest. Ilmselt ei tea tänapäeval keegi, milline mäng oli esimene, mida inimene ja arvuti omavahel mängisid. Küllap+ mingi "trips, traps, trull"
või midagi samaväärset. igatahes meenub, et umbes kakskümmend aastat tagasi, kui Küberneetika Instituudi arvutuskeskusest veeti kaabel Akadeemia raamatukogu fuajeesse, et ühendada mõned seadmed viiendal korrusel paikneva masinaga suhtlemiseks - siis leidus nimetatud mängule
"inimpartnereid" üsna hulgaliselt. Asjale lisas põnevust arvutile koos mängureeglitega "õpetatud kombed" inimesele võidu korral õnnitlusi jagada. Kui aga vastupidi juhtis , siis järgnes ülevõitu avaldus: "Õnnitlege mind!"

Mõned aastad hiljem läks mängimine palju põnevamaks, sest arvuti külge ilmus kuvar. Kuvari ekraanil hakkasid alguses üsnagi hädiselt liikuma esimesed kriipsujukude moodi mehikesed ning "lendama" kolmnurgakujulised kosmoselaevad. Mäng aga seisnes näiteks selles, et olemasoleva kütusevaruga, valides horisontaal- ja vertikaalsuunas kiirusi, tuli kosmosesõidukiga kuu peale laskuda.

Reeglina lõppes laskumine mõne mäe otsa põrkamisel või kütuse ära raiskamise korral "alla" prantsatamisega. Arvuti oli sel puhul eriti malbe ja lubas ise surnukuuri teatada. "Õige" mängimine algas aga siiski personaalarvutite tulekuga. Selleks olid märkimisväärselt edasi arenenud nn. masingraafika võimalused ning nende rakendamise "käepärasus", tänu millele muutusid mängud mõnevõrra multifilmide sarnaseks. Näiteks niisugune mäng, kus vahva meesterahvas ronib Jaapani stiilis lossi hoovile. Kohe sammub talle vastu teine meesterahvas. Loomulikult "paha". Kui te seejuures ettevaatamatult loiult end üleval peate, tuleb "paha" ning virutab mingi karate löögiga teid mängust välja. Paari klahvi sõrmitsedes võiksite end päästa - kuna neid vajutades teeb ekraanile pääsenud teie kehastus jalgade ning kätega osavaid karate lööke ja võib liikuda edasi lossi sügavusse (või tagasi välja, kui "pahad" liiga ägedalt lööma kipuvad). Lossis saadab "põhiline paha" teie vastu kõikvõimalikke tegelasi. Kaasaarvatud kotkas, kellega suhtlemine nõuab ohtralt käte ning jalgade abi. Kogu see eelnimetatud madina sügav mõte seisneb selles, et vabastada viimasest ruumist vangistuses viibib kaunitar. Mängude loomine personaalarvutitele muutus üsna lühikese aja jooksul väga tulutoovaks tegevuseks. Sest ka võrdlemisi lihtsakoeliste mängude korral võivad inimesed tundide kaupa kuvari taga istuda. Isegi need, kes muidu üsna tagasihoidliku loomuga, lähevad arvuti ees uskumatult särtsu täis. Ununeb aeg. Vahel ka töö. Viimane asjaolu muutus leidlike mängutootjatele täiendavaks tuluallikaks. Nimelt ilmusid müügile niisugused magnetkettad (või lindid), milledel olevad mängud "garanteeriti" töö imitatsiooniga. Sellise ketta võib rahulikult oma tööpaigas arvutile usaldada, kartmata juhuslike sisseastujate halvakspanu. Tõepoolest, kuuldes kahtlasi samme või ukse pahaendelist avanemist - võib sobivaid klahve vajutades kuvarile manada mingid tabelid, graafikud jms., kusjuures mängu rikkumata. See ootab rahumeeli, kuni oht möödas ning tarviline klahvide klõbinal lülitab uuesti sisse kohalt, kus enne katkestama pidi. Mõõdukas koguses, nagu iga kirgi vallandav tegevus, on mängimine personaalarvutil mõnus ja kasulik. Reeglina on mängudel võimalik alati valida sobiv tase, mida soovi korral muuta saab. 1. tasemel mängib arvuti teie vastu kui algaja, 2. tasemel pisut tugevamini jne. Seetõttu võib praktiliselt iga inimene jõukohasel tasemel niikaua mängida, kuni lusti jätkub. Tänu mängudele saab arvuti juurde meelitada ka neid, kes muidu seda süütut kasti pelgama kipuvad. Tihti juhtub nii, et alguses piirdutakse umbusklikult mõne n.-ö. peale pandud mängu proovimisega.
Edasi õpitakse juba mänge ise peale pane,a neid vahetama, kataloogides sorima jne. Lõpuks kaob hirm ning aukartuse tunne ning arvutist mängupartner võib üsnagi märkamatult muutuda... tööpartneriks."



"Selles mängus on teid kuvari ekraanil esindav kangelane juba edukalt
jagu saanud mitmest pahast tegelasest. Osavate liigitustega lööke jagades ning vajalikul hetkel ise eest ära põigates pääseb teie klahvi vajutustest olenev kangelane ühest ruumist teise, kus lisaks mõõga- ja löömameestele leidub kahtlaste kavatsustega ämblikke, madusid, kotkaid ja muid koletisi. Kusagil lossi sügavuses igatseva kaunitari saatus oleneb sellest, kui osav olete klaviatuuril oma sõrmi liigutama (kus ühe klahvi vajutusele vastab kangelase jalalöök, teisele käelöök, kolmandale näiteks samm tagasi jne.)."



"Tetris" on mäng, mille lõid NSV Liidu TA Arvutuskeskuse teadurid ning mis
nähtavasti on üks väheseid, mida meilt on suudetud välja müüa juhtivatele firmadele (näiteks IBM-le). Selles mängus langevad ülevalt värvilised hulknurgad, mida mängija võib langemise ajal klahvivajutuste abil
nihutada või pöörata. Sihiks on langevaid kujundeid selliselt sättida, et nad
mänguväljale tihedalt, ilma "aukudeta" paigalduksid."



"Mängude kuningas - male! Male programme, mis võimaldavad üsna erinevatel tasemetel (algaja, edasijõudnud, meister jne.) mängimist, on tänaseks loodud uskumatult palju. "Tavaline" inimene suudab arvutile vastu saada heal juhul vaid paaril madalamal tasemel. Maleprogrammide loomine on keeruline ning raske. Seetõttu on nendest programmidest paljud, nii nagu suur osa tarkvarast üldse, teataval määral kaitstud kopeerimise vastu. Mitte ametlikult kopeeritud (näiteks sõbra arvutil magnetkettalt magnetkettale või lindilt lindile ümber salvestatud) programmi kasutades võib juhtuda, et ühel hetkel ilmub kuvari ekraanile teade: "See koopia pole töökindel. Austage
võõrast tööd ja ostke endale firma poolt levitatav eksemplar." Lootused niisugust programmi oma arvutil üle kavaldada ning korralikult mängima sundida lõpevad üsna kindlalt, kui kuvarile ilmub irvitab teade "... aga rätsepa naine oli uudishimulik!""



"Larry - see võiksite olla Teie. Arvuti aga hoolitseb, et Larry'l öises New Yorgis
igav ei hakkaks. Kahjuks võivad seiklused alata alles siis, kui olete üsna mitmetele küsimustele oma vanusest, geograafiast, ajaloost või näiteks filmitähtede ning poliitikategelaste prouade maailmast suutnud õigesti vastata. Edasi areneb tegevus kõikvõimalikes kohtades ja väga erinevas
seltskonnas, kus loomulikult ei puudu ka kaunid näitsikud. Larry - tegelikult siis Teie ise - võite kõndida, mööda treppe ronida, akendest alla hüpata jne. Seejuures saate (klahvistiku abil kirjalikus vormis) mängus olevate tegelastega suhelda. Näiteks teatada tüdrukule, kui kena ta on, millele
koos sõnalise vastusega ilmub kuvarile ka malbe naeratus."



"Selles mängus imiteerib arvuti lennuki liikumist. Kuvaril on näha mõõteriistade paneel ning lenduri kabiini aknast avanev vaade. Kangide, pedaalide ning rooli asemel tuleb kahjuks arvuti klaviatuuriga läbi ajada. Seevastu on aga kogu lennuki "liikumine" kooskõlas tegelikkusega. Selles mõttes, et kui tegelikus lennukis tekitas teie tegevus ühe või teise olukorra, mida mõõteriistad kajastavad nii, nagu kuvarilt paistab -, siis on lennuki aknas nähtav pilt täpselt samasugune nagu kuvaril kujutatu. Seepärast saab niisuguse mängu abil teataval määral lennuki juhtimist õppida! Päris tõsiselt, muide."



Piltide järgi paistab arvutiks, millega kirjeldatud mänge mängiti, olevat legendaarne IBM PC. Müügile ilmus esimene selline aastal 1981 varustatuna 8088 protsessoriga. Arvestades aga ,et käesolev jutt ilmus aastal 1988 siis on küllap tegemist juba XT 286 masinaga mis sisaldas wikipedia andmetel 6 MHz protsessorit, 10megast kõvaketast, paar 8bitist isa kaardipesa, vga monitori, 256k mälu ja võimalust lisada veel 8087 math coprocessor. Operatsioonisüsteemiks oli sellisel pillil juba PC-DOS. Ehk kokkuvõtteks juba igati pädev mängukonsool mis jukudele iga kell silmad ette tegi.

Suborinurk on avatud

Mängumaania blogi avamisest saati on inimesed hinge kinni pidades oodanud ka ühe hea mängublogi valmimist ja siin see viimaks on.
Suborinurk on nime saanud hiina-vene ühispiraatprojekti ja kõigi eestlaste lemmikkonsooli Subori järgi ning on sündides valmis edastama kõige vahetumat ja kõige tähtsamat infot mängumaailmast. Millal tuleb uus Tetris välja, kas males mitu etturit lõppu viies saab nad kõik lippudeks muuta või ainult ühe ja kuidas täpselt kabe kõigist keerukamatest kohtadest läbi saada ning lõpuni mängida? Kõigile neile painavatele küsimustele vastused professionaalidelt, kes on need mängud läbi mänginud (mina olen kabe läbi mänginud) või on neid mänge ehk eemalt näinud.

Projektiga liituma on oodatud esmajärjekorras kõik, kellel on kodus subor ja kes on nõus sellest imeväärsest relvast midagi kirjutama, kuid ka kõik teised, kes tahavad mängudest kirjutada. Võib-olla olete mõnda mängu mänginud või näinud eemalt. Võib-olla oli arvutipoe vitriinil mõni eriti äge kõige hüpervõimsama graafikaga uus Leisure Suit Larry või mida te nüüd tänapäeval mängitegi ja ehk te tahate sellest rääkida? Kutse saamiseks võtke sõna kommentaariumis või kirjutage aadressile biomechanoid@gmail.com. Kutseid on piiratud koguses!

Üks mängublogi juba turul on, kuid kindlasti on ruumi ja lugejaskonda ka teisele. Suborinurga nišiks Mängumaaniaga võrreldes saab kõigi eelduste järgi see, et me kirjutame hästi ja me kirjutame huvitavalt ning huvitavatest mängudest.