Üldiselt ei ole plaanis Exekuteeritud Suborinurka arvustavate mängututvustuste blogist mingiks uudistekuubikuks ümber korraldada, aga kuna Cyanide-i poolt väljaantav teine "Jää ja tule laulu" teemaline mäng on igasuguste kolmandate diaablode ja special effektide varju jäänud, siis viskan paar rida ja ridu loopides rõhun pealiskaudsusele.
Eeltutvustuse alustuseks võib mainida, et ehkki mul endal on suht savi, hindavad paljud just seda, et mäng on peamiselt tehtud siiski raamatute ja mitte seebika põhjal, ja et mängusisese loo kulgemist on mõjutanud lisaks oma raamatutele ka R.R. Martin isiklikult.
Kes tahab, võtab seda kullana, kes ei taha, see teeb muud järeldused. Ma ise kujutan näiteks hallimatel hetkedel endale ette, kuidas isa Pjotr läbi kallerdunud aja, Jäise ja Tule raamatutest kaugeneda üritab ja tuju läheb kohe paremaks - see lause oli nii inside nali, et enamusel lugejatest ei olegi mõtet selle üle pead murda.
Kui raamatute üheks plussiks sai nimetada seda, et lugu kulges läbi erinevate karakterite, siis mängus on jälgitud sama valemit. Isiklikust vaatenurgast seda heaks kiita ei suuda, samas...eks näis ja seetõttu rohkem sel teemal trummi ei löö.
Kui raamatute üheks plussiks sai nimetada seda, et lugu kulges läbi erinevate karakterite, siis mängus on jälgitud sama valemit. Isiklikust vaatenurgast seda heaks kiita ei suuda, samas...eks näis ja seetõttu rohkem sel teemal trummi ei löö.
Lugu ise on aga kindlates raamides ja lineaarne, mille kulgu segavad vaid mõned side-questid ning kui GoT:Genesise puhul üritasid Tsüaniidlased originaalsed olla, siis RPGOT tundub tulevat segu MMO-st ja ARPG-st. Ehk siis laias laastus selline Fighter, Ranger ja Mage jooksevad läbi ettejäänud paharastide pudru, kuni läbitud 100 meetrit otsa on saanud.
Vahemärkusena mainin igaks juhuks ära, et lubatud on, et mängija saab teha valikuid, mis mõjutavad mitte just loo käiku, aga selle lõpppunktini kulgemist, aga seda kipuvad nad lubama kõik.
Meeldivaks uudiseks võib nimetada ka seda, et vere ja jäesemerikka võitluse ajal on võimalik mäng pausida ja rahulikult enda ja oma kaaslaste löömaoskusi lehitseda, mitte numbriklahvide klõbina saatel hullumeelselt LMB-d klikkida.
Pausivõimaluse näol on siis tegemist mitte küll millegi uue, vaid teenimatult unsutusehõlma jäänud vanaga, aga meeldiv on selliseid elemente mängudes kohata.
Ehk siis võtke või jätke ja lõpetuseks nii palju, et hambaga proovin ma selle naguinii ära ja seda hoolimata sellest, et kolm neljast läbiloetud raamatust pole suuremat sõltuvust tekitanud. Lisaks tundub seebika teine hooaeg vähemalt alguse järgi puruigav olevat ning GoT:Genesis tekitas vaat-et vastumeelsuse originaalitsevate deve-publitside vastu.
Okei, see viimase rea lõpp oli siiski nali ja kui ma silmad kinni pigistan siis suudan ma ennast korraks veenda, et ka Genesis ise oli lihtsalt halb nali, et tulevale RPG-mängule tähelepanu tõmmata.... või mida iganes.
Lihtsalt, enam ei pala...tulgu või juuni asemel detsembris, 2018-l aastal ...suht savi.
- “When we showed George Martin The Wall,” says lead designer Sylvain Sechi of introducing the books’ author to the giant, miles-long icy structure that protects the land of Westeros from the wildlings that lurk up north, “he says ‘that’s a very, very big wall.”
Upon their explaining to him that they’d made it to scale according to his description, he replied that “I wrote it too big!”
Upon their explaining to him that they’d made it to scale according to his description, he replied that “I wrote it too big!”
Plot Trailer
Combat-syst treiler:
No comments:
Post a Comment