Requiem: Bloodymare ja Memento Mori

Alustada tuleks ilmselt sellest, et Requiem on MMORPG. Mitte keegi ei tea, mida need tähed täpselt tähendavad, aga üsna tõenäoliselt tuleb neist mingis keeles kokku "Igasuguse Paarisuhte Verine Lõpp". Kui sind veel eriti ei häirinud see, et su molkus igal õhtul peale töölt kojutulekut õllepudel näpus teleka ees passib ja sulle isegi süüa teha ei viitsi (ja 50 protsendise tõenäosusega oled sa ometigi mees ja ei tee kõrgest tehnilisest taibust hoolimata praeahjul ja peldikupotil vahet ja tõenäoliselt oled täis peaga vähemalt korra mõlemasse oksendanud!), siis see, kui ta pidevalt seda mängu vahib, hakkab sind kindlasti närvi ajama. Mitte ainult selle pärast, et see on totaalne ajaraiskamine ja selle asemel võiks ta parajasti sulle poes kingitusi valida või teie suhte tulevikule mõelda, vaid eelkõige selle pärast, et mängu loojad on miskipärast arvanud, et ükskõik kui võimas on turvis, mis karakteritele* selga on antud, välja näeb see nagu erinevates toonides stringid ja rinnahoidjad alati välja on näinud. Tõsi küll, vahetevahel lisatakse kiivreid ja asendatakse rinnahoidjaid tätoveeringutega. Ja see ei käi ainult naiskarakterite kohta, meeskarakterid lasevad täpselt sama moodi palja per, vabandust, katmata derrière'ga ringi ja suure tõenäosusega on selle karakteri keha umbes kolm korda seksikam kui sinu oma. See tähendab meedia poolt pealesurutud rumalate standardite põhjal otsustades muidugi.

Ka inimeste intelligentsustasemele ei sea sedasorti mängud just erilisi nõudmisi, sest põhiülesandeks on ennast valitud erialale vastavalt võimalikult korralikult (kujundlikus mõistes muidugi) riidesse panna ja siis teisi mõõga või võlukepikesega tampida. Strateegilisi oskusi arendab majandamine ja vajaduse korral kambaga koos tegutsemine ja tegelikult on peale väsitavat tööpäeva üsna hea ajud välja lülitada ja vahelduseks sellist asja vaadata - tõsi küll, riskides sellega, et sulle tuletatakse iga kümne minuti tagant meelde, et inimesed on infantiilsed debiilikud - näiteks veedavad mõned inimesed mängus aega sellega, et kisuvad oma karakteri alasti ja panevad ta kuskile tantsima. Kahtlemata ajal, mil neil on päris elus juba neli korda tulutult palutud prügikast välja viia ja nad on süvenenud näoga vastanud:"Ma ei saa kallis, ma pean selle väga olulise tööasja ära lõpetama." Tõsi küll, mõned teenivad selle mänguga isegi raha, upitavad karakteri üles ja müüvad siis oksjonil maha.

Graafika on üldiselt üsna hea, kuigi märgin, et jutumulle, nagu ülemisel pildil, tegelikult muidugi ei ole. Õnneks. Ka mängu juhtimine on üsna kerge, kuigi viimasel ajal on tekkinud mõningaid probleeme - mäng viidi esimeselt hooajalt (Bloodymare) teisele (Memento Mori) üle, sellega kaasnes hulk uuendusi ja osad neist uuendustest pole siiani korralikult tööle hakanud või põhjustavad mõnes muus osas probleeme. Muidugi on see käivitanud ka "vana hea nõukaaja" igina, mis ilmselt alati iga uuendusega kaasneb, aga kokkuvõttes on raske öelda, kas uus variant on nüüd parem või mitte. Mulle isiklikult meeldis näiteks eelmise hooaja relvade saamise kord veidi rohkem, nüüd on tõenäosus, et midagi eriti head sulle lihtsalt kakluse ajal sülle sajab, olematu. See eest on skillide abil karakteri ülesehitamise süsteem nüüd veidi inimlikum kui varem. Vana asja nagunii enam tagasi ei saa, nii et mis siin ikka nutta.

Karakterite valik on suht traditsiooniline - mõrtsukad, nõiad, varganäod jms, kes jagunevad veel omakorda alaliikideks. Rassilist diskrimineerimist ei ole, peletisi on üpris laia ampluaaga, inimestest igasugu tulnukateni. Samuti on traditsiooniliselt igale liigile mõeldud oma mant, millele lisandub kraam, mida kõik võivad jagada.

Nii, mis veel ütlemata on? Mängu heli mulle eriti ei meeldi, selline tüüpiline igav taustapläust koos karakterite "tahankoheniihirmsastikeppisaada" häälega tehtud ininaga, nii et tavaliselt on mul heli üldse maas. Ja tglt on täitsa okei mäng, kogu sellest kohutavast alastusest hoolimata. Mind küll adventure'i juurest üle tulema ei meelita, aga see oleks ilmselt ka nagu geide heteroks meelitamine, nii et sinna pole vist midagi parata. Nii et tasub mängida küll.

* see oli kingitus sulle, neegripoiss