Colonization

Intro! Laev sõidab meremadusid ja ohtlikke elajaid täis vahemere ning põrutab kaldasse kinni. Sealt ronib välja mehike ja lööb lipu maakamarasse. Uus maailm on avastatud!

Edasi saab valida raskusastme. Tavaliselt kraban ise kõige lihtsama. Pole isegi neid karmimaid proovinud kuna juba sellega esimesega on ikka hämmastavalt palju kõva tööd.

Järgnevalt tuleb leida endale rahvus. Valida on täpselt nelja vahel ja iga peamine boonus väikses kirjas ka ära toodud. Vanal heal Inglismaal on võimas emigratsioon. Prantsusmaal koostöö (poliitilised suhted ? pole mänginud kunagi). Hispaanial sõjaline jõud ja vallutamine ning Hollandil suurepärane kauplemine (kust see riik nüüd välja ilmus? veider). Valime riigi siis ära, paneme koloonia asevalitsejale nime ka, näiteks Kolumbus-Metsavana. Loeme läbi HOOLIKALT teksti kus valitud rahvuse kõik eelised ja miinused pikemalt kirjas (päriselt ka, see on oluline asi). Ning alustame



Maailma avastamine!

Mängija (ehk tulevane koloonia asevalitseja) leiab end merelt väikeses laevas koos, sõduri ja kolonistiga. Maa paistab mõne ruudu tee kaugusel. Ega midagi kui julgelt maabuma. Veidraid valge nahaga tulnukaid tulevad tervitama uudishimulikud pärismaalased. Paistavad raisad suht sõbralikud aga ei maksa sellepärast valvsust kaotada. Küll nad muutuvad kui su vallutuslikud plaanid avastavad. Nüüd on õige aeg kohe sinna samma kaldale kibekiirelt asula püsti panna kasutades selleks oma kolonisti (klahv B). Sõdurid tasub panna sinna valvesse (klahv F). Laev aga saata tagasi kodumaale, uusi koloniste hankima (klahv G ..vist). Esimene suurem erinevus võrreldes teiste strateegiamängude on see ,et inimesi ei saa niisama lihtsalt juurde hankida. Pole võimalik Red Alerdilikult barrakke maha panna ning hakata igalpool vedelevaid kristalle soldatiteks valama või panna nagu Civilizationis kogu asula sugu tegema. Tõsi järelkasv tõesti tekib kuid kohutavalt aeglaselt ja pigem koloonia muu raske töö kõrvase produktina mida ise reguleerida ei saa. Lisaks läheb suuremal linnal selleks kümmekond käiku (ehk aastat). Nii ,et põhiline viis endale abikäsi saada on neid lihtsalt laevadega Euroopa sadamatest juurde vedada. Hea õnne korral võib mõni kamp vabatahtlikke niisama sadamas komps õlal ja igatsev seikluste järgi janunev pilk silmis laeva oodata kuid mida edasi seda sagedamini tuleb neid lihtsalt raha eest palgata. Inimesi on seejuures paljude erinevate elukutsetega. Näiteks tubakaistutaja, farmer, sepp, parkal, rummi meister, papp, poliitik jms. On ka lihtsaid ilma elukutseta päevavargaid ning kurjategijaid. Ära põlata ei tasu neist ühtegi ja kõik tasuvad laevaga uuele maale tassimist. Näiteks elukutseta tüübid suudavad aegamööda kutse selgeks saada ja kurjategijad on muskettidega relvastatult edukalt kasutatavad kaitsetegevuses.



kaubandusteed ja laienemine!

Nii ,et korja laevale vanast maailmast niipalju vabatahtlikke kui saad ja kiirelt tagasi. Asumisse naasnud tasub uustulnukad kibekiirelt rakendada mingile loovale ja sissetoovale ametile. Kui lähedal kasvab suhkruroogu saab panna kolonisti rummitegija hütti ja toota hüva jooki. Aga kui võimalus saada nahku või puuvilja siis vastavalt toota riiet ja nahku ning tubakataimede olemasolul rullida sigareid. seejuures tuleb hoolikalt jälgida viljapeade märke asula kaardil. See on sinu alamate toit mis ei tohi lõppeda (nälgivad surnuks) nii ,et mõned tüübid tuleb peksta põldu harima ,et oleks midagi hambaalla pista. Kõik mida see väike koloonia vähegi produtseerib topi laeva ja vea tagasi Euroopasse kus saab selle sandikopikate eest maha parseldada. Kuid asi seegi. Raha tasub kohe investeerida uutesse inimestesse etc lõputu ring. Samal ajal on tark ratsameestega mööda maad kapata ja kaardistada mägesid ja orge ning kus midagi väärtuslikku on. Leida võib sageli varemetest indiaanlaste ja inkade aadreid. Suuremad tuleb eraldi vankrina liigutada mõnda asulasse. Seejuures ettevaatust! indiaanlased kipuvad sageli neid ründama ja karavanne hävitama. Mõned eriti suured aarded tuleb aga laadida galeoonile ja saata edasi Euroopasse. See aardeküti töö tasub end ära sest tasud enamasti kuninglikud.



Kui stabiilne sissetulek saavutatud ja toitu ka hakkab üle jääma võib panna töömehi puid raiuma ning manööverdada puusseppa (või sellise asjapulga puudumisel mõne suvalise vaba loodri) temajaoks mõeldud hütti. See tegelane hakkab nüüdsest genereerima väikesi haamrimärgikesi millede eest saab ehitada uusi ja paremaid ehitisi. Näiteks sadama mis tekitab merel kalastamise võimaluse avardades asula võimalusi toitu hankida. Veel saab ehitada laohoone ,et kaup mis ootab laeva saabumist vahepeal pahaks ei läheks või sisse ei vehitaks ning kriminaalse elemendi eest kaitseks teivasaia. Suuremaks saab ehitada ka erinevate elukutsete ehitisi. Samal ajal tasub ühtlasi laiendada ka oma valdusi. Ehitada näiteks soodsatesse ja õitsvatesse mereäärsetesse piirkondadesse veel külasid ning osta juurde üks või kaks laeva milledele saab peamenüü menüü trade alajaotusest koostada kaubateed ning panna nad sedasi juba ise automaatselt head ja paremat Euroopasse müügiks tassima.



Tööstusrevolutsiooni alged! Varsti on olemasolevatesse asulatesse kõik vajalikud abihooned, ehitatud nende ümber korralikud aiad jms. Mis edasi? Võimalik oleks püstitada veel paljusid ahvatlevaid hooneid näiteks relvatööstuse, laevadoki, ülikooli. Muuta asula korralikuks kindlusteks, toota püsse ning kahureid? Kahjuks on selleks vaja aga maaki ja seppa kes oskab rauda sulatada. Rauamaaki saab enamasti kahjuks vaid sügavamal sisemaal olevatest mägedest. Ega midagi kui tuleb sinna omakorda mõned külad püsti ja kaevurid tööle ning kõrgahjud vuhisema. Nende sisemaa tööstuspiirkondadega kusjuures on pidevalt igavene häda. Kaevuri suu pole ju ka seinapragu aga asuvad need koha kivisel pinnal kus sööki vähe nii et tasub täiesti mõelda mõnest toidurikkast asulast sööki vankriga kohale vedada. sama vankriga saab omakorda tassida teistesse asulatesse seppade toodetud tööriistu. Võib muidugi ka pidada üleval neis kohtades vaid kaevandusi mis kuidagi ennast ära majandavad ja vedada rauamaak suurasulatesse kus asuvad sepad selle juba osavalt ümber töötlevad. Kuid peab meeles pidama ,et kõike ühte asulasse ehitada päris ka ei saa sest toitu lihtsalt ei jätkuks nii tuleb ikkagi tahes tahtmata neid asulaid mingil määral sepetsialiseeruda üheks või teiseks ülesandeks.



Sõda! Varem või hiljem jõuab iga koloonia viimaks sellisesse seisu kus kas kohalikud pärismaalased tunnevad end ohustatuna ja asuvad tegutsema rünnates vähekindlustatud asulaid ning moonavankreid või siis otsustab mingi naaberkoloonia vallutama asuda. Kui mängija on sõjaka vaimuga ja hästi arenenud tööstuse ning sõjaväega võib ta üritada ka ise esimesena peale tungida (parim kaitse on rünnak). Näiteks indiaanihüttidega on lihtne, neisse võib saata kavala Jesuiidi, siis on nimetatud koloonia juba üsna ohutu ja pigem jooksvalt sealt mingite aegade järel ise mõned pärismaalased sulle appi.Nende pärismaalastega tasub silmas pidada ,et põldu harimas ja metsa raiumas on nad suurepärased kuid kuskil töökojas pigem segavad, vähendavad tootlikust jms. Asunduste enda parimaks kaitseks on korralik tara ning paar kahurit nende taga. Iga juunit peale ühte lüüasaamist muutub seejuures tunduvalt pisemaks (ehk sõdimisvõime langeb) ning peale teist lüüasaamist kas kaob või muutub tagasi selleks unitiks mis ta oli enne relvastamist, ehk kambaks talupoegadeks kes järjekordse ründe korral annavad end alla ja tulevad sinu poolele üle. Nii võib hästi relvastatud kindluses tüütutest vaenlasest suisa kasu lõigata vangistades vaenlase üksusi ja pannes enda hüvanguks tööle. Lisaks kõigele hakkab aegamööda närvidele käima kauge euroopa kodumaa kes muudkui pressib üha ebaõiglasemaid makse peale. Ühel hetkel kui kuningliku roosa tagumiku suudlemisest küllalt saab võib korraldada mässu. Mille peale pannakse aga oh häda mässu aluseks olevale kaubale boikott ja selle maha võtmise eest nõutakse trahvi. Ühesõnaga paras ikaldus. Mingihetk võib üritada ka ise korraldada revolutsioon ning muutuda iseseisvaks mis omakord ähvardab taas koleda sõja vallapuhkemisega.

Ja sellega on üldjoontes suurem osa mängust kirjeldatud, nõkse nippe, võimalusi on veel tohutult aga midagi võib ka mängijale endale avastamisrõõmuks jääda.



Plussid

töötab XP all nagu nalja, ja see on suur pluss sedavõrd vana mängu juures (dosbox on muide saatanast kuna uimane keeruline käkk). Haaravam ja palju detailsem ning nüansirohkem kui varajasem Sid Meyeri Civilization. Samuti tunduvalt loogilisem. Tundub ,et Sid sai Civ'i luues kõvasti häid ideid mis nüüd rakendatud. Ning tasuta hangitav http://www.abandonia.com/ saidilt

Miinused

Kahjuks ei saa see mõnus mäng siiski ka nendeta. Usb klaver millegipärast ei tööta nagu ta võiks töötada, peamised raskused tekstisisestamisega. Navigatsioon on kohati tõeline piin lisaks pole võimalik lülitada välja animatsioone mis näitab sinu ümbruses toimuvaid võõrvägede manöövreid. Kurat! kui mäng juba piisavalt kaugele ja koloonia suht suureks arenenud tuleb neid animatsioone minuteid iga käigu jooksul vaadata ja neist totaalselt tüdineda. Kohatine liigne raskus ja kui on hakanud juba kõik viltu minema siis ta ka läheb, sageli on tasuvam juba uus mäng teha kui hakata ennast koguma peale esimese linna kaotust võõrvallutajatele või midagit sarnast katastroofi. Seega tasub salvestada harva aga stabiilselt.

Ühesõnaga mida me siit mängust siis ka õpime maailmakorralduse, poliitika, mängutootjate ja ja kõige kohta ?

Esiteks rahumeelne koloonia ehitus ja kaubandus ei tule kõne alla ühegi riigi ega valitsemiskorraga. Teiseks on Sid Meyeril kummaline arusaam poliitilisest korrektsusest. Indiaanlasi võib mängu käigus tappa, röövida ja orjastada (suisa tuleb seda teha) palju aga soovid. Aga näiteks orjalaevu mustalt mandrilt, mis kuluksid marjaks ära, pole kusagil. Jälle on kõik võrdsed aga mõned veelgi võrdsemad. Mässamine maksude vastu ja igasugune ülestõus omab valusaid tagajärgi. Kolmandaks linnu saab kaotada vaid viies kõik rahva sealt välja ning lastes viimasel paigale rajanud tüübil nälga surra.



Kokkuvõte! Hea klassikaline strateegia. Tarbida väikestes kogustes peale tööd ning tulemus on garanteeritud. Suisa kahju ,et Sid enam selliseid mänge pole teinud. Näiteks keskajast, hea oleks väikest vürstiriiki juhtida, erinevate religioonide vahel valida, ketsereid põletada, nõiakütte linna palgale võtta jne. Koloniseerimisele on tehtud omakorda ka avatud lähtekoodiga versioon ja uusversioon mis on aga nõmedad nagu ikka sellised katsed. Kogu aur on tundub läinud pildi isomeeriliseks pööramisega. Ma ei saa endiselt aru miks peab pilt olema viltu. Mulle meeldib märksa rohkem jumalik vaatenurk otse ülevalt alla kenale topograafilisele kaardile kus mitmesugused nelinurksed tingmärgid ringi kolistavad. Paneb fantaasia märksa paremini tööle. Kuid selle asemel ,et parandada loogikat, luua uusi võimalusi, tuua mängu neegrid ja tont teab mida on treitud mingid koledad malenupud mööda kaarti liikuma. Hiiglaslikud linna suurused indiaanlased liikumas mööda kaarti - see on tõepoolest "realistlikum" saavutus kui vanas mängus on. Ei ma ei saa tõesti aru mis putukas tänapäeva mängumeistreid hammustanud on. 9/10