Kui keegi juhuslikult ei tea mida open-world tähendab, siis kiirkorras räägin lahti.
Erinevalt nn. "lineaarsetest rpg-dest" on sul peale kuskile tekkimist ja oma karakteri atribuutika paika rihtmist laias laastus võimalik minna kuhu tahad.
Ehk siis, kui kaklemisest tüdinend oled või antud tegevus üldse ei huvita, siis rändad kuskile x-kohta, et mõne templi varemetes ringi hiilida, kuskil kummitava kuninganna kroonijuveelid trooni seest lahti lammutada või hoopis juhid mõned eksinud palverändurite kamba otse lõvikoopasse.
Enamasti on võimalik ka seikleva röövrüütli asemel kaupmeest mängida ja minu jaoks on siiani suur küsimärk, et mis selles huvitavat võks olla, aga maitse asi...
Kokkuvõtteks - main questline on rohkem guide-line, et aeg-ajalt põrkad ka sinna rajale, aga laias laastus mingit sundust selleks ei ole.
Näitena toome seni ülelöömata Rpg-de kuninga Fallout 2-e, mis on nii kuradi rpg kui err-pee-gjee üks erpegee üldse olla saab.
Või siis veidi rohkem piiratud võimalustega, aga mulle endale meelepärasem Arcanum Of Steamworks and Magick Obscura.
Kiidetakse veel ka M&M IV: Clouds of Xeen-i, aga sellest võib vast Rents täpsemalt pajatada, kuna endal jäi see isikliku arvuti puudumise tõttu pooleli liiga varases staadiumis, et seisukohta omada.
Ma igaks juhuks mainin veel korra, et siiani rääkisin ma open worldist üldiselt ja espeššialli Skyrim-ini jõuan ma nüüd kohe.
Skyrimi teemal hakkasid mul peas häirekellad tööle kohe peale esimeste torrentite üles ja allalaekumist.
Üllatusena tuli nimelt see, et seda kiitis ka trobikond tuttavaid, kes tolle hetkeni minu teada rollikatest suure kaarega mööda olid käinud, aga egas midagi.
Ikka tuleb ise näppe kõrvetada ja nii nagu preestrid palvetavad enne saatanaga kaklema minekut, nii tagusin mina veel meele puhatana hoidmiseks tiiru ES3:Morrowindi ja... läks lahti.
Alustame lahtiseletamisega, et mis ta oma olemuselt siis on.
Oma olemuselt on siis Skyrim üks üsna halb näide lahtise maailmaga RPG-st ja peamiselt seetõttu, et laias laastus on sinu otsustada ainult see, et millise side-questi raames sa põhiliini kõrvalt kakelda tahad.
Sul pole tegelt teha midagi muud kui lihtsalt töllerdada ringi ning erinevate lühilugude raames kedagi kuskil tolmutada.
Lisaks on see tolmutamine ka kuradi igav, sest kogu kaklussüsteem toimib point-click-click-click meetodil.
Ma ei mäleta enam, et kas blokkimine oli automaatne või mitte, aga üldjoontes tuli sul lihtsalt vastastest koosneva ebamäärase puntra pihta hiirega osutada ja nüristav klikiseeria võis alata.
Mulle küll räägiti hiljuti, et tegelikult on seal ka mingid final muuvid, ja-et kuskil seitsmekümnendast ( Täpsustan, seitsmekümnendast, mitte seitsmeteistkümnendast ) levelist alates läheb asi huvitavaks.
Huvitavus pidi seisnema selles, et siis pead sa iga kliki täpselt vaenlase peale lajatama või midagi sellist, aga viieteistkümnendat levelipiiri ületades oli mäng minu silmis juba ammendunud.
Et olla eriti halb inimene, mainin, et käsikähmlusest oli mul siiber juba varem ning juba varastes levelites hakkasin ma ennast kahekäehaamri pealt vibumehaks ümber õpetama.
Kuna levelite kohapealt on mäng selline tüüpiline Retards playing it game ja primary skillid puuduvad , siis polnud mul selle ümberõppega seoses ka mingeid raskusi.
Endast lugupidavas Rpg-s nõuavad sellised ümberõpped ikka uut karakterit, aga jah....r for retardness ning ma ei tea kas see on nüüd oluline, aga...
Kogu võimalik penalty võis väljenduda selles, et käsitsivõitlust nõudvatel hetkedel langetasin ma raskusastme experti peale.
Silma kinnipigistamata jättes ei saa sellega siiski nõustuda, sest vaenlastega sisustatud kinnises ruumis tulevad Light Armori ja idiootse mercenary halvad küljed lihtsalt kiirelt välja ja kogu lugu...
Elukutselise viburlasena ma tavaliselt väldingi selliseid queste, aga nagu öeldud polnud Skyrimis midagi muud peale "mine sinna - löö maha- tule tagasi" tüüpi ülesannete.
Lisaks on suudetud rüvetada ühte parimat kvaliteet-rpg tunnust, ehk siis mitme võimaliku lahendusega queste.
Skyrimis sulle lihtsalt lobisetakse, et kuidas midagi teha ja siis ilmub ülesse äärde kiri, mis seletab, et kuidas sa seda "midagit "veel teha võiks...ja hunnik roppe sõnu jääb mõtteliseks lõpuks lauses kirjeldatud nähtusele.
Mitme võimaliku lahendi all mõtlen ma muuseas seda, et esineb veel mingi lahendus peale "tee" või "ei tee".
Igal juhul, paluks edaspidi võimaldada ka game mode for not totally retarded people või veel parem- sellist jebernaad üldse vältida.
Igasuguseid muid praake on veel ja kahjuks rohkem kui positiivseid elemente.
Näiteks on nähtud seavaeva, et kaardil oleks pilved samasugused nagu nad on karakteri peakohal , aga samas pole peetud vajalikuks isegi teedevõrku üles märkida ja plastilisena mõjuvates mägedes võib ükskõik kui kõrgelt vabalt alla joosta - ei mingit kukkumisohtu.
Nagu mainitud pole mängus enam primary skille ja nagu sellest oleks veel vähe, pole ka Medium armorit. Lihtsalt light või Heavy ja kogu moos...
Lisaks on enamus võitlusskillidest tajumatud ja hõlmavad protsentuaalset boonust millegile mis oma olemuselt on naguinii ainult hiireklikk...krt.... antagu mulle vähemalt lahedaid animatsioonegi, kui tõesti midagi muud väljamõelda ei viitsi/ei oska/ ei taha.
Mõistetamatuks jääb ka see, et kaasa saab rabada vaid ühe mercenary, kes on ainult väheke targem kui hobune ja kelle peamine eesmärk on hiilimist segada ning tema ainuke püsiv pluss ongi lisainventory.
Krt, ehk oleks juba aeg, et toidetaks inimeste arvutajates peituvaid coresi, gigasi ja kilos millegi muu, kui sajamiljoni erinevalt sädeleva liblikaga, eksole.
Kui ma olen võll, siis olgu ma nii võll, et mul on oma mercenary warband või mon guarde royal, millest on muud kasu ka kui asjade tassimine, aga jah....
Ei paista paranemise märke sel rindel ja vähemalt Bethesda suguse hiidmunandi puhul pole põhjust ka loota.
Hmm..mida veel - ahjaa! - maja saab ja mööblit saab ka sinna osta, võimas, eksole?
Pahh, hakkame otsi kokku tõmbama ja kui teile on nüüd jäänud mulje, et Skyrim on totaalne ajaraisk, siis päris nii see ka ei ole.
Skyrim on saast ainult open world RPG-na.
Tegelikult, aga on graafikaga nii kurja vaeva nähtud, et esimesed mõniteist levelit on lausa lust ringi tuterdada, lolli hobust kantseldada, sepistada, põõsastest hiiglasi tulistada, kaljudel kõlkudes banditistliku põlisrahvaga asustatud kantse tühjaks vibutada või mässajate/imperjannidega kindlusi vallutada.... ja nii edasi...
Mõned linnad, näiteks Snowfell (See koht kus kogu aeg tuiskas noh!) näevad ka üliägedad välja. Lisaks veel nunnud mammutid ja värgid ning tegelikult on lohed ka nunnud hoolimata selles, et nad nii kuradi kotid on.
Krt, kui juba graafika peale jutt läks, siis ei saa mitte märkimata jätta, et kas on väga raske mängu välimuse ja olemusega haakuvat UI-d teha või mitte - ju siis on....
Kokkuvõtvalt veel niipalju, et üsnagi kiirelt jõuab kohale tõsiasi, et järgmised mõnisada tundi sa lihtsalt kakled.
Kakled kas niisama omal suval või siis kakled, et päästa maailm, mille elanikud on just tahtnud sul pead maha raiuda ja millega ei seo sind esimese veerandsaja leveli jooksul mitte miski.
Absoluutselt igav ja kui keegi mängus oleks küsinud minult, et kas ma hoolin Skyrimi saatusest, siis oleks minu poolne vastus olnud "Flush it down, sire" või midagi säänset.
Ühes varasemas postis sai võrreldud Skyrimi Beowulfiga ning sellepärast, et hoolimata teatud sarnasustele RPG-ga on Skyrimi näol tegemist siiski Action-HnS-Adventure-iga.
Ainult, et ta on selles elemendis ka umbes sama kehva kui Errpeegeenagi.
Muuseas, näiteks Beowulfi teisel poolel mind juba kottis, et kas ma tahan lõpetada Monster Slayer-i või Hero Kingina ning see kottis mind kohe nii palju, et ma üritasin kõigest jõust kaalukaussi Carnal-ilt Heroic-u peale vedada.
Paraku ei õnnestunud ning uuesti alustades seadsin endale sihtmärgiks, et Legacy olgu Hero-Kingi.
Sellel polnud tegelt mingit tähtsust, kuna kogu vahe oli lihtsalt kosmeetiline, aga...Beowulfi loo"fantaasiarikkam" ja kohati loogikavaba versioon kottis mind siiski piisavalt, et selle nimel vaeva näha.
Skyrimis aga ei kottind mind isegi see, et mille pärast ma mässjate poolele asusin ning Hallhabemete juures jätsin ka käimata. Battlecry lihtsalt rahuldas mu vajadused ja uuring andis tulemuseks, et - Ei, mäng ei muutu huvitavamaks ka siis, lihtsalt igavat möla on rohkem.
H: 4/10 e. kui see on uus lehekülg RPG-des, siis palun pöörake leht tagasi ja proovige uuesti.
Skyrim Suborinurk.exe-s
Mina, lvl. 27 ja ma kindlasti mängin kunagi edasi, aga ma kardan, et ennem pean ma enda arvutajast kõik muud mängud maha võtma - Hearts ja Backgammon k.a.Muuseas, nende Shottide saamiseks pidin ma CamStd-Recorderit kasutama ja hiljem VLC-st shottima ja seega rohkem ei shoti.
Ps. Mingit muugitavat skyrim.ini-t ma ei leidnud ja lihtsalt screenshottide folderit ka silma ei hakanud.
Ülemised koomuskid: The Awkward Zombie, alumised: Internet
Ja siia otsa veel mu lemmik Skyrimi surnud lendloomade käitumist tutvustav video.
Krt, panin Skyrimile hea hinde küll ja mäng ilmselt väärib seda ka, aga selle aastanumbri sees pole veel viitsinud uuesti kätte võtta ning vaevalt et lähiajalgi tahtmine tekib.
ReplyDeletePS: kommentaatori hääl selles videos on kuld :D
Nujah...Nagu enamusel Suurmunandite poolt tehtud viimase paari aasta mängudest on ka sellel re-play value nii madalaks aetud kui vähegi võimalik.
ReplyDeleteSee video mulle üldse meeldib...see on nagu...lihtsalt vaatasin ja vaatasin ja nii over and over again.
Video (sh kommentaator) on ikka puhas kuld, ma pole niimoodi tükk aega itsitanud :D
ReplyDelete