Warlock: Master of the Arcane

Kunagi hämaratel 90ndatel oli olemas strateegiamäng nimega Master of Magic, mis Civilization'ist ja teistest temataolistest šnitti võttis. Nüüd, pea kaks aastakümmet hiljem tehti sellest lõpuks uusversioon... või midagi taolist. „Warlock“ on Civilization V mootorile ehitatud fantasy-mäng. Kellele mainitud Civ5 või üleüldse turn-based strategy žanr ei meeldi, võivad ka Warlockist julgelt mööda vaadata; teistel tasub see võibolla ära proovida.

Risen

Risen on mäng neile, kelle hinges sõna „Gothic“ midagi helisema paneb. Mängu tootjaks on Piranha Bytes, kes tegi Gothic'u-seeria kolm esimest osa, ent jäi pärast seda ilma õigustest sarja nimele. Põhimõtteliselt võib öelda, et Risen ongi G4 kõiges peale stoori ja nime (Spellbound Entertainment, õiguste uus omanik, andis 2010. aastal küll välja mängu nimega „Arcania: Gothic 4“, aga sellest loodusõnnetusest viisakas seltskonnas ei räägita).

Gothic 1 ja 2 on teatavasti kõigi aegade parimad RPG-d, ning ka G3 polnud vigadest hoolimata miski, mida liigselt häbenema peaks. Risen kasutab vana G3 mootorit, mis ilmumisaastaks 2009 küll juba aegunud oli, ent mitte ka ülemääraselt (kõrvalmärkusena on seda veel kasutanud ka Reality Pump, kui ta ilmutas oma RPG-sarja „Two Worlds“ debüüdi aastal 2007). Ühesõnaga, nagu arvata võite, on Risen'i feel peaaegu identne G3-le.

Legend Of Grimrock

Öelge veel, et rollikate (kasutan siin väljendi laiemat tähendust) seas innovatiivsust pole. Või kas vanade asjade mulla alt välja kaevamine on innovatsioon? Sest LoG on hoolimata tänapäevasest 3D-graafikast ehe vana kooli dungeon crawler.

Mängija juhib neljaliikmelist seiklejate gruppi, kes D&D-klišeede järgimist väga tõsiselt võtavad: seiklejad võivad olla neljast rassist (inimene, minotaurus, reptiil, putukmees) ning kolmest klassist (sõdalane, varas, maag). Sünkkalju dungeon on jaotatud mõttelisteks ruutudeks; kogu party istub ühel ruudul koos ja liigub ühekorraga. Kaamera on esimeses isikus; võitlemine käib hiirega seiklejate relvaikoone klõpsates või (maagide puhul) õigeid ruunikombinatsioone luues. Võitluses on ka teatav taktikaline element, kui gruppi peaks rünnatama mitmelt küljelt – siis tuleb arvestada grupiliikmete paigutusega, et haprad maagid ja vargad võimalikult vähe vatti saaksid. Üldjuhul on kaks sõdalast party koosseisus peaaegu kohustuslik, sest enamik vaenlasetüüpe rapib vaid kaht ruudu nendepoolsele küljele jäävat seiklejat ning turvistamata tegelased tule all kaua elus ei püsi.

Arvamus: RPG, ehk kas varjusurmas mänguloom on ärkamas ?

Alustuseks:

Mis asi on RPG, ehk Role-playing game ?

Laiemalt levinud ja äärmiselt vale versioon on see, et RPG on mäng, kus sul on tegelaskuju, kellega sa liigud mingi loo raames ringi ja peksad kõiki, kes ette juhtuvad ja/või vaenulikku nägu teevad.

Peksmist suunavaks jõuks on mängus NPC-d (Non-playable character), kes sulle lihtsalt sihtmärke ette söödavad ja vastuvaidlemist ei võimalda.

Game Of Thrones - The Game

Tuletan alustuseks meelde, et Cyanide-i poolt loodud esimene Got-i teemaline arvutimäng tekitas tahtmise endal lõualuud paigast hammustada vist kõigil, kes mängudest "huvitavust" otsivad, ja paraku ei pakkunud leevendust ka Jää ja Tule Laulu teemased modid.

Seetõttu polnud minus enam kübetki entusiasmi, kui lõpuks kõnealuse mängu tootmisel lõpusirgele jõuti.
Vastupidises ei veenud mind ka peli algus, sest esimese asjana ründasin ma settingute alt control-sette ja avastasin, et midagi muuta nagu polegi.

Ja nii oligi - selles mängus ei hüpata ja mängu esimesel sirgel olin ma veenunud, et minul jääb see jama pooleli.

Esmamulje oli aga kuratlikult petlik ja eelsoojenduseks ütlen, et tegemist on igatepidi enda külge aheldava peliga, ja seda siis üldplaani, mitte üksikute komponentide pärast.

Imperia Online e. jälle see sama jama.

Alustagem:

Imperia online-i nimeline ja brauseripõhine strateegiamäng on minu jaoks nagu paha haigus. Ehk siis iga paari aasta järel avastan ma, et olen lihtsalt " naljapärast " endale uue kasutaja teinud.

"Puhtalt nalja pärast" kasutaja tegemisele järgneb tavaliselt see faas, mil ma "puhtalt professionaalse huvi pärast" seda klõpsin ning nagu tavaliselt ei suuda ma ka seekord meenutada, et millal täpselt oli see hetk , mil ma äratuskella enda vägede tagasisaabumise ja muu mänguga seonduva järgi seadistama hakkasin....

Sisejuhatuse kokkuvõtteks võibki öelda, et kui Rome Total War-i pärast saatsin ma töökoha kuradile(x2), siis Imperia online-i tõttu kaotatud unetundide arvu ei julge ma isegi umbes kokkuarvama hakata.

Mount and Blade: Warband - GoT: A Clash Of Kings (mod)

Ove juba kirjutas kunagi pika jutu Mount & Blade-i kohta ja ülelugeda saab seda siit.

Tema poolt ülestähendatud kirjaread lahkavad siis esimest MB versiooni. Peale esimest ilmus kõigi seaduspärasuse reeglite järgi nähtavale, aga uuem versioon ja see kandis nime Mount and Blade - Warband.

Warbandi peamisteks erinevusteks võrreldes eelkäijaga oli see, et mingi rahvus muudeti slaavipäraseks ning mänguväljadele puistati peotäis printsesse ja muid tähtsaid puudrininasi.

Otseselt halvemaks see mängu ei teinud, väga palju paremaks ka mitte.

Blood Bowl - Legendary Edition e. veri, täringud ja ovaalne pall.

Eesolev post on mõnes mõttes midagi uut - vähemalt minu jaoks. Esiteks kirjutan ma mängust, mida võib läbi sõrmede nimetada Ameerika jalgpalli teemaliseks mänguks, ning teiseks kirjutan ma mängust, milles ma kapitaalselt sakin.

Täpsemalt öeldes "sakin nagu muda" ja selle kõige halvemalt mängulisemas tähenduses.

Näitena, et kümnest matšist olen ma suutnud suutnud vähem kui kahe touchdowniga pähe saada ainult ühe, ning isegi silmade kinnipigistamisest ei piisa, et seda kuidagigi positiivseks nimetada.

Majesty 2 Expansions: Battles Of Ardania, Monster Kingdom

Battles Of Ardania

On otsene jätk Majesty 2-s toimuvale troonitaotlusretkele ja seetõttu ta suht kiirelt ära tüütaski.

Krt, isegi Your Majesty's artefaktid olid samad ja algusest peale olemas ning tekitas lausa imestust , et miks siis juba ka lordide kojas samad lõustad ei molota, aga see selleks.

Eelinfo: Game Of Thrones - The Game

Üldiselt ei ole plaanis Exekuteeritud Suborinurka arvustavate mängututvustuste blogist mingiks uudistekuubikuks ümber korraldada, aga kuna Cyanide-i poolt väljaantav teine "Jää ja tule laulu" teemaline mäng on igasuguste kolmandate diaablode ja special effektide varju jäänud, siis viskan paar rida ja ridu loopides rõhun pealiskaudsusele.

Eeltutvustuse alustuseks võib mainida, et ehkki mul endal on suht savi, hindavad paljud just seda, et mäng on peamiselt tehtud siiski raamatute ja mitte seebika põhjal, ja et mängusisese loo kulgemist on mõjutanud lisaks oma raamatutele ka R.R. Martin isiklikult.

Kes tahab, võtab seda kullana, kes ei taha, see teeb muud järeldused. Ma ise kujutan näiteks hallimatel hetkedel endale ette, kuidas isa Pjotr läbi kallerdunud aja, Jäise ja Tule raamatutest kaugeneda üritab ja tuju läheb kohe paremaks - see lause oli nii inside nali, et enamusel lugejatest ei olegi mõtet selle üle pead murda.