Eesolev post on mõnes mõttes midagi uut - vähemalt minu jaoks. Esiteks kirjutan ma mängust, mida võib läbi sõrmede nimetada Ameerika jalgpalli teemaliseks mänguks, ning teiseks kirjutan ma mängust, milles ma kapitaalselt sakin.
Täpsemalt öeldes "sakin nagu muda" ja selle kõige halvemalt mängulisemas tähenduses.
Näitena, et kümnest matšist olen ma suutnud suutnud vähem kui kahe touchdowniga pähe saada ainult ühe, ning isegi silmade kinnipigistamisest ei piisa, et seda kuidagigi positiivseks nimetada.







