Beneath a Steel Sky

Beneath a Steel Sky on nii vana mäng, et kui Rents sellele esimest korda käpad taha sai, ei teadnud ta mitte midagi ei inglise keelest ega walkthrough'dest ja vähemalt ühte neist oleks edukaks mängimiseks hädasti vaja olnud. Aasta siis oli 94, kui see vabrikust välja tuli, mina mängisin ilmselt mõned aastad hiljem.

Heal lapsel mitu nime ja selles on kõigest natukene - küberpunk, science-fiction, hiirega klõpsimine. Seda ei pea vist eraldi ütlema, et 3D oli tollal veel helesinine unistus? Ahjaa, sissejuhatus on kõigi nohikute rõõmuks (ja olgem ausad, video oleks ju kalliks läinud) esitatud koomiksina.

Peategelane Robert elas lapsena üle helikopteriõnnetuse ning Austraalia põliselanikud võtsid ta enda juurde elama. Nüüd on ta juba täiskasvanud ja toredad onud tulevad linnast teda otsima, et teda tagasi Coca Cola ja turvalisema elu (linnas hoitakse kunstlikult korda majas, väljaspool seda on õhk väga saastunud) juurde viia. Kui selle käigus ka veidi püssiga vehitakse, on see puhas juhus. Robert igatahes võtab väga südamesse seda, et ta robot juppideks lennutatakse (ja muud jutud), ei taha sugugi hea poisina käituda ning otsustab linnas hoopis põgeneda ja maale tagasi minna. See ei ole sugugi nii kerge, sest.... Sest see on adventure. Eriti naljakas on see, et kuna see on adventure ja seal jutustatakse palju, käib peategelane ringi ja räägib enamvähem igaühele, kes kuulata viitsib, et "Ma tahan linnast välja saada. Mis mõttes mina olengi see, keda otsitakse? Ei, seda ma küll ei ole, ma lihtsalt tahaksin siit ära minna, kuigi keegi seda kunagi ei tee... Mis mõttes kahtlane?"

Mäng ise on igati äge ja mõnus mängida, dialoogid kõlavad normaalselt ja puha, kuigi subtiitrite puhul jääb kohati arusaamatuks, miks osad sõnad läbiva suurtähega kirjutatud on, kui neid parajasti ei rõhutata. Aga see vist huvitab ainult filolooge. Edasiliikumiseks tuleb kohati päris palju ajusid ragistada, paarist kohast polekski ma iseseisvalt edasi saanud, sest mõni asi oli minu jaoks lihtsalt ebaloogiline. Teiseks on mängutegijad mängijat kohati ikka mõnuga eksitanud, näiteks panen sulgudesse ühe väga otsese spoileri, kes seda lugeda soovib, peab selle aktiivseks tegema (Kõige ülemisel pildil viitab peategelase mõttetöö otseselt sellele, et see kood ja üldse see kuradima laser on millegi jaoks olulised - ma veetsin vähemalt 15 minutit, üritades välja mõelda, kuidas seda koodi piiluda ja mille jaoks laserit kasutada, aga tegelikult oli see lihtsalt üks ilus laser).

Kokkuvõttes oli see muidugi ainult hea, ei lasknud liiga enesekindlaks minna. Minu jaoks rikkus asja ainult minu enda kannatamatus - lõpus ei raatsinud magama minna, sest "nagunii on ainult tunnike veel mängida", kuigi endal vajusid silmad täiega kinni, uni oli juba peal, mõelda ei raatsinud ja siis vaatasin lõpus ikka walkthrough'd, et kiiremini magama ära saaks, aga sellest jäi ikka kehv maitse suhu. Oleks võinud need viimased paar tunnikest ju ikka järgmisesse päeva jätta.

Igatahes, minu rumalus ja saamatus ei muuda asja - soovitan soojalt kõigile nostalgikutele, see on üks väga vahva mäng.

Nüüdseks on mäng muidugi juba tasuta (ma ei tea, kui palju nad seda kõpitsenud olid, aga minu meelest oli ikka natuke ilusam ka, kui vana VGA versioon) ja seda saab alla laadida näiteks siit.

P.S. Metsavana, vana kuivik, on mänguritest veel sammu võrra ees - tema on kirjutanud arvustuse mitte sellest, kuidas siis mängida oli, vaid sellest, kuidas ta vaatas videot sellest, kuidas keegi teine seda mängis. No et ei tahtnud ise käsi määrida või nii. Ja mina ei tea, mida nad seal 2.5 mängutunnist räägivad, mul läks ca 7 vist, ehk rohkemgi - ja algust olin ma ju varem mänginud ja mäletasin ning lõpus kiirendas sohitegemine asja. :D