Kunagi kui ma arvuti taga veel täielik nolifer olin, siis kulusid mu õhtud võrgus Battlefieldi lahmides. Mitte, et ma oleks camper snaipri staatusest eriti kaugemale jõudnud aga tore oli vastaste jalaväge tankidega taga ajada ja siis ise selle keskel totaalne käpard olla. Mis mind Battlefieldi juures köitis oli tavalisest see, et loobutud on tavalisest scenario põhisest ülesehitusest, mille asemel on missioonide läbimiseks vaja checkpointe vallutada ja neid enda valduses hoida nii kaua kuni ühel osapoolel punktid nulli jooksevad.
Pooleldi nostalgiast, pooleldi sellest, et ma üritan tulevase väimehe jaoks ideaalset naist kasvatada - vöörandades enda tütart Barbiedest ja asendades selle roosa mõrra Star Warsiga mõtlesin ka Star Warsi Battlefieldi klooni proovida.
Tulemus ei olnud pooltki selline nagu ma ootasin. Kõik Battlefieldist tuttavad asjad on suht üks ühele maha tehtud. See tähendab seda, et lisaks tavalise jalaväelasena ringi jooksmisele saab ka kasutada filmidest tuttavat masinaparki kasutada.
Ainukeseks plussiks on selle juures masinate mitmekesisus, sest miinuseid oli lausa kuhjaga. Esiteks on enamus lendavatest masinatest täiesti kasutud, kuna kaardid on nii väikesed, et korra gaasi vajutades oled juba kaardilt väljas. Samamoodi on nende juhitavus väga kahtlase väärtusega. Igatahes iga kord kui ma mõtlesin, et nüüd ma mängin kangelaslikku pilooti lõpetasin ma kas kiire enesetapuga või lasti mind alla enne kui ma sain kellegi sihikule võtta. Kolmandaks puuduseks võib nimetada filmidest tuntud Speederbike'i, mille selga istumine tähendas ka kiiret enesetappu, sest kaart kus seda kasutada sai oli tihedalt puid täis ja masina enda juhtimine sellel maastikul eeldab, et sa oled asiaat või jedi rüütel. Neljandaks olid mõned masinad enda välimuse kohta jaburalt tugevad. Näiteks see kahejalgne Impeeriumi kana või siis Luke Skywalkeri hõljukauto, mille hävitamine nõuab samapalju pingutamist kui täis soomuses tangi tükkideks laskmine.
Kõige suuremaks pettumuseks sai mulle aga see, et mängus pole võimalik valgusmõõk käes ringi joosta ja hävingut külvata. Isegi mu tütar pidas seda jaburaks. Selle asemel juhib Jedisi või Sithe arvuti ja isegi selle juures on üks täielik möödalaskmine. Kui tavaline sõdur surma saab siis ta alustab mängimist jälle mingist checkpointist aga kangelased on tehtud purunematuks. Mingil kaardil ma üritasin Count Dookut tankiga ära tappa aga otse tabamused kahest torust korraga sundisid teda ainult ette planeerimata saltosi tegema.
Viimaseks suureks puuduseks võib lugeda seda, et raskuastet ei ole võimalik muuta. Selleks ajaks kui ma olin pooled üksikosad, mis võimalik läbi mänginud tapsin ma keskmiselt 40 vastast mängu jooksul, seega kadus ära kvaliteetne ajaviide, mis asendus tuima lahmimisega. Seega kui ma Batllefieldi puhul mängisin päris tükk aega ka üksikuid kaarte, siis antud mängu puhul ei tekkinud seda mõtet kah.
Mängust ka siis paari sõnaga. Tegevus toimub 10 erineva planeedi peal ja kaarte oli midagi 15 ja 20 vahel. Iga kaardi puhul sai suht kiiresti selgeks kuidas vastastele kõige rohkem peavalu valmistada ja midagi eriti pingelist ei olnud. Mängitava karakterid on jagatud nelja erinevasse fraktsiooni: Mässajad, Impeerium, Vabariik ja Droidi. Igal fraktsioonil on viis erinevat üksust, millest neil on kõigil samad: tavasõdur, bazooka tüüp, piloot ja snaiper. Lisaks on igal fraktsioonil oma spetsiaalne karakter: Mässajatel saab Chewbackaga ringi joosta, mis on Star Warsi fanati jaoks kõige suurem pluss selles mängus, Droididel Dorideka - see veerev kaitsekilbiga droid, mis ei ole pooltki nii võimask ui filmis, ning Impeeriumil ja Vabariigil on jetpackiga tüüp, kes on üks parimaid üksusi mängus vastaste punktide hõivamiseks.
Ühesõnaga selle mänguga läksin mina küll alt kuigi lugesin kiitvaid arvustusi enne kui otsustasin järele proovida - ei olnud korraliku Battlefieldi elamust ega ka Star Warsi oma.
Showing posts with label nuubid. Show all posts
Showing posts with label nuubid. Show all posts
Sunday, February 19, 2012
Wednesday, May 18, 2011
Civilization V
Minuarust Civilization V kõige suurem viga on selle vähene uute funktsioonide sisaldus. Ma pole vahepealsete versioonidega nagu kolm-neli tuttav, kuid CIV5 on põhimõtteliselt sama vana hea CIV1 steroidide ja mutageenide all. Kui visata kõrvale muutunud graafika ja animatsioonide lasu siis koorub nende alt kõigile mänguritele tuttav 16 aastat vana klassik koos oma heade külgede ja vigadega. Süsteemi on pisiasjadega täiustatud. Linnadel on eluribad, wörkerid suudavad automaatselt ringi kõndida ja niisutussüsteeme ehitada, odaga neeger enam B52 sellega alla ei too aga see on kosmeetika härrased. Keda te tüssata üritate ?
Oleks siis graafika hea aga pigem mõjub ta häirivalt. Mida suuremaks riik paisub seda rohkem animatsioone kaardil sebib. Kokkuvõttes keeb ekraanil tõeline supp kirjaga vehkivatest sadadest töölistest, musketimeestest, tuulikutest jms. Päris raske on kogu selle paabeli segaduse keskelt vajalikku infot noppida ja peale selle, silmad väsivad kiirelt. Lisaks nõuab graafika liigutamine omajagu võhma. Minu kahetuumsel, Geforce 8800GT kaardiga varustatud masinal võttis see pudru korduvalt pildi uimerdama. Tunda on kuidas iga mängitud mänguaastaga veab arvuti maailma järjest aeglasemalt.
Nagu ennist ütlesin: odaga enam pommitajat alla ei viska. Samas tekitavad hämmingut vibumehed. Mingil põhjusel suudavad nad lasta kahe ruudu kaugusele. See peaks mängu mastaabis olema umbes sama kui kümmnekonna kilomeetri kaugusele tulistada. Hexagonide kasutuselevõtmine oli samas hea samm. Nüüd võiks astuda ka järgmise. Kaotada peaekraanilt kõik animatsioonid ja muutma selle informatiivseks topograafiliseks kaardiks kust kerge resursse leida ja juniteid-linnu valida. Tundub absurd, et mina kui riigijuht pean igat väikestki üksust eraldi kamandama. Pigem võiks olla võimalus rajada laagreid-baase linnade vahele. Neise sõjabaasidesse saaks siis toota-koguda erinevat tüüpi üksusi ning grupeerida neid armeedeks. Armeedega võitus võiks käia aga juba täie animeeritusega eraldi aknas. Näiteks Total Wari laadis.
Linnade osas tundub mulle endiselt naljakas, et saan anda tervele! hiidlinnale vaid ühe ülesande - näiteks meisterdage mulle salk musketimehi, millega siis kogu tsivilisatsiooni keskuse iga viimane kui rakk aastaid ametis on. Tunduks loogilisem, et saaks ehitada linna erinevaid hooneid ja jagada neile kõigile oma ülesanded (nagu Colonizationis). Barrakid õpetavad soldatitele püssi õigetpidi pihus hoidma, tehased toodavad tanke ja ülejäänud vabad linnakodanikud klopsivad kiriku või mõne maailmaime kallal. Tunnen puudust ka kadunud täisekraan linnavaatest (või ma ei osanud seda leida?).
Võiks taastada funktsiooni kus eraldi aknas vaade linnale ja võimaldada seal oma suva järgi ehitada erinevaid rajatisi. Näiteks miks ei võiks saada resursirikkas piirkonnas püstitada kaevaduslinnakuid. Nt ehitada ühte linna kümme upgradetud rauatehast ja vedada sööki sinna samas kõrval asuvast kalapüügiga tegelevast külast ? Lisaks realismi kohe kamaluga. Praegune süsteem on aga ajast ja arust. Kui ma jagaks mängudele hindeid siis saaks kümmnepallisüseemis kogu lugu 2 punkti sest peale paari tundi mängimist oli mul isu otsas ning leulu lendas prügikasti. Võibolla peaks andma aendusmeeskonna laiskust arvestades isegi lausa ühe punkti ? Megabait loogikat ning neli giga animeeritust. Ptüi!
Oleks siis graafika hea aga pigem mõjub ta häirivalt. Mida suuremaks riik paisub seda rohkem animatsioone kaardil sebib. Kokkuvõttes keeb ekraanil tõeline supp kirjaga vehkivatest sadadest töölistest, musketimeestest, tuulikutest jms. Päris raske on kogu selle paabeli segaduse keskelt vajalikku infot noppida ja peale selle, silmad väsivad kiirelt. Lisaks nõuab graafika liigutamine omajagu võhma. Minu kahetuumsel, Geforce 8800GT kaardiga varustatud masinal võttis see pudru korduvalt pildi uimerdama. Tunda on kuidas iga mängitud mänguaastaga veab arvuti maailma järjest aeglasemalt.
Nagu ennist ütlesin: odaga enam pommitajat alla ei viska. Samas tekitavad hämmingut vibumehed. Mingil põhjusel suudavad nad lasta kahe ruudu kaugusele. See peaks mängu mastaabis olema umbes sama kui kümmnekonna kilomeetri kaugusele tulistada. Hexagonide kasutuselevõtmine oli samas hea samm. Nüüd võiks astuda ka järgmise. Kaotada peaekraanilt kõik animatsioonid ja muutma selle informatiivseks topograafiliseks kaardiks kust kerge resursse leida ja juniteid-linnu valida. Tundub absurd, et mina kui riigijuht pean igat väikestki üksust eraldi kamandama. Pigem võiks olla võimalus rajada laagreid-baase linnade vahele. Neise sõjabaasidesse saaks siis toota-koguda erinevat tüüpi üksusi ning grupeerida neid armeedeks. Armeedega võitus võiks käia aga juba täie animeeritusega eraldi aknas. Näiteks Total Wari laadis.
Linnade osas tundub mulle endiselt naljakas, et saan anda tervele! hiidlinnale vaid ühe ülesande - näiteks meisterdage mulle salk musketimehi, millega siis kogu tsivilisatsiooni keskuse iga viimane kui rakk aastaid ametis on. Tunduks loogilisem, et saaks ehitada linna erinevaid hooneid ja jagada neile kõigile oma ülesanded (nagu Colonizationis). Barrakid õpetavad soldatitele püssi õigetpidi pihus hoidma, tehased toodavad tanke ja ülejäänud vabad linnakodanikud klopsivad kiriku või mõne maailmaime kallal. Tunnen puudust ka kadunud täisekraan linnavaatest (või ma ei osanud seda leida?).
Võiks taastada funktsiooni kus eraldi aknas vaade linnale ja võimaldada seal oma suva järgi ehitada erinevaid rajatisi. Näiteks miks ei võiks saada resursirikkas piirkonnas püstitada kaevaduslinnakuid. Nt ehitada ühte linna kümme upgradetud rauatehast ja vedada sööki sinna samas kõrval asuvast kalapüügiga tegelevast külast ? Lisaks realismi kohe kamaluga. Praegune süsteem on aga ajast ja arust. Kui ma jagaks mängudele hindeid siis saaks kümmnepallisüseemis kogu lugu 2 punkti sest peale paari tundi mängimist oli mul isu otsas ning leulu lendas prügikasti. Võibolla peaks andma aendusmeeskonna laiskust arvestades isegi lausa ühe punkti ? Megabait loogikat ning neli giga animeeritust. Ptüi!
Subscribe to:
Posts (Atom)








