Cities in Motion

Mul on selle aastanumbri sees tekkinud suur huvi igasuguste majanduskallakuga strateegiamängude ja -simulatsioonide järgi. Olen tänaseks paljusid proovinud ja mõned on sõelale ka jäänud. Võibolla parim neist on tänavu veebruaris garaažist välja sõitnud Cities in Motion. Mängu eesmärgiks on luua ja majandada ühistransporti erinevates Euroopa suurlinnades, mille hulgas on üllatuslikult ka Helsinki. Mängijale antakse ette linn, ning tema asi on ehitada peatused ja rööpad (trammide ja metroode puhul), panna paika sõidumarsruudid, osta masinad ning lõpuks käivitada liinid. Seejärel hakkavad sõidukid liikuma ja (loodetavasti) inimesed su teenuseid kasutama ning sulle raha sisse tooma.

Viimast polegi aga nii kerge saavutada. Idee on piisavalt lihtne - rajada peatused hoonete lähedusse, kus inimesed elavad või töötavad - ent pärast esimese selle põhimõtte järgi kui tahes targalt planeeritud liini käivitamist hakkavad kohe ilmnema probleemid, millele sa mõeldagi ei osanud. Enamiku probleemidest võib kokku võtta sõnaga "liiklus", ning lahenduseks on marsruutide paigutamine võimalikult kõrvalistele tänavatele. Võimalusel tuleks vältida suuri peatänavaid - esiteks läheb sõidukitel sinna pööramisega palju aega ning teiseks, kui teel peaks toimuma avarii või mõni sinu buss rikki minema, siis takerdub liiklus kogu teel, mis võib halvata ka sinu teisi liinid, mis selle tänavaga kusagil tagapool seotud on.


Marsruutide rajamisel tuleb arvestada ka teiste liinidega. Mina sõnastaksin kuldreegli sedamoodi, et vältima peaks sama tänavalõiku samas suunas läbiva kahe või enama liini loomist. Kui niisugune asi siiski juhtub, ei tasu säärasele lõigule kindlasti peatusi ehitada - Cities in Motion'is on bussitaskud tundmatu kontsept ning peatuses seisev buss või tramm paneb kogu liikluse lihtsalt kinni. Eriliselt peaks hoiduma busside ja trammide poolt sama tänavapoole kasutamisest - trammid on üldiselt kiiremad, mahukamad ja kallimad kui bussid ning viimased jäävad neile lihtsalt jalgu ning võivad sinu sissetulekuid vähendada.

Liinide ehitamine Tallinna või Tartu eeskujul on muide kindel viis läbi kukkuda. Cities in Motion näeb mitteametlikult ette, et sa ehitad olulise punktide (rdtjaam, supermarket) vahele tsentraalliinid (näiteks trammi või metroo), ning siis paned neist punktidest erinevates suundades hargnema lühikesed bussi- või trammiliinid. Tervet linna läbivad bussiliinid, nagu meil kombeks, on kindel viis läbi kukkuda. Lisaks logistilistele põhjustele - pikkadel liinidel on peatustes pikad ooteajad, mis tähendab õnnetuid reisijaid - on sinule majanduslikult kahtlemata kasulik sundida kliente nii palju kui võimalik ümber istuma, et piletirahadelt rohkem teenida. Ühele pikale marsruudile rohkemate sõidukite lisamine ei aita samuti kuigi palju - iga lisasõiduk tähendab liikluse aeglustumist.


Üleüldse on mängus viis erinevat sõidukikategooriat - buss, tramm, metroo, laev, helikopter - millest kaks viimast on väheolulised. Sõltuvalt jooksvast aastaarvust on sul igast tüübist võimalik valida paari-kolme erinevat masinat - karakteristikuteks on mahutavus, kiirus, töökindlus, atraktiivsus, kütusekulu ning hind. Enamasti on praktiline võtta suurima võimaliku mahutavusega buss-tramm, kuid siiski tuleks eri liinidel erinevaid aspekte kaaluda - näiteks on vähe kasu sõiduki suurest kiirusest, kui ta seda paljude pöörangute tõttu üles võtta ei saa, kuid mitmete väherahvastatud peatustega liinidel võib väike ja väle lõõtsata buss just õige valik olla.

Mängu võib mõtteliselt kaheks jagada: esimene pool, mil sa põhiliselt sõltud bussidest ja kasutad tramme olulisemates kohtades, ning teine pool, mis algab siis, kui sul on piisavalt suurte sissetulekutega infrastruktuur, et rajada oma esimene metrooliin. Sellest hetkest on rahamured üldiselt lahendatud ning alustada võib busside järkjärgulise trammidega asendamisega. Metroodest ei saa rööbaste maksumuse ning jaamade suuruse tõttu kunagi linna põhilist transpordimoodust, kuid piisab linna lennu- ja rdtjaamade ühendamisest, et atraktiivsed, mahukad ning ülejäänud liiklusest mõjutamatud allmaa- ja õhurongid hiigelkasumeid tootma hakkaksid. Loomulikult on selleks vaja eelpoolmainitud lühimaaliinide võrgustikku, mis reisijad metroosse kohale kannaksid, kuid ideaalis on sinu esimese metroo rajamise ajaks need juba olemas.


Metroo edu võti tuleneb Cities in Motion'i põhimehaanikast, milleks on inimeste soov võimalikult vähe peatuses passida. Selsamal põhjusel ongi bussi- ja trammimarsruudid kasulik planeerida põhimõttel "parem mitu lühikest kui üks pikk", sest suure reisijatemahu kompenseerimiseks samale liinile üle kahe sõiduki seadmine ei ole efektiivne lahendus - parem on mitmete üksteisega sama tänava vastasservades asuvate peatustega ühendatud, kuid mitteristuvate liinide ahel. Frustreerivate ooteaegade puudumine tähendab rõõmsaid kliente, mis on omakorda kriitiliselt oluline reisijate arvu jaoks. Viimast saab suurendada ka reklaamikampaaniate ning aeg-ajalt pakutavate eriülesannete täitmisega (tähendades enamasti kahe konkreetse hoone ühendamist mingi liiniga), kuid need lahendused on kas kulukad või ebakindlad.

Mida ses mängus siis veel on? Noh, linnad ise on suhteliselt ilusa kujundusega, eriti liiklus, ehkki jätavad kokkuvõttes kuidagi nurgelise mulje. Kes pole rahul, saab vastava programmiga ka omaenda linna luua. Mängu käigus saab ka peaaegu kõike olemasolevat lammutada, välja arvatud teid ning maastikku. Kuid ehitiste lammutamiseks, mis sinu trammi- ja metrooradadele ette jäävad, tuleb välja käia üsna suuri summasid. Paari väiksemat elumaja jaksab ehk lennult lammutada, kuid oluliste ehitiste teelt koristamine nõuab röögatut investeeringut.


Lõpuks saab vastavates menüüdes ka üllatavalt palju mikro- ja makromajandada, manipuleerides põhiliselt piletihindade, töötajate palkade ning masinate ja peatuste hoolduskuludega. Samas räägib ühtviisi nii mängu kasuks kui kahjuks see, et ilma neid menüüsid näppimata on ka täiesti võimalik edukas olla. Kellele meeldib lihtsalt liine käivitada ning peatustes suuri reisijatehulki imetleda, saab seda ilma eriliste segavate elementideta harrastada, kuid kes tahab mängida numbritega, teha reklaamikampaaniaid, võtta pangalaene, täita lisamissioone ja vaadata oma edusamme majandusgraafikute kujul, võib niiviisi oma Cities in Motion'i kogemust rikastada.

See mäng peaks ideaalselt istuma kõigile neile, kes armastavad omaette nokitseda, planeerimisvõimet proovile panna ning ei pea paljuks nähtavate edusammude nimel paar tundi eelnevalt kasumi-kahjumi piiril mängima. Fataalseid probleeme Cities in Motion'is pole - suurim häda on [i]autosave[/i] puudumine, mis võimendab mängu ainsat häirivat [i]bug[/i]i ehk kalduvust kokku joosta, kui asendad vanu liine uutega (enne niisugust ettevõtmist tasub manuaalselt salvestada). Seda meeles pidades peaks kõigest muust hea elamuse saama - võibolla isegi piisavalt hea, et proovida võrku üles riputatud teiste kasutajate loodud linnakaarte, ning paari kuu või aasta pärast mängu juurde ka tagasi tulla.

7/10