"Alice Madness Returns" jõudis lavale eelmisel aastal ja on järg 2000. aasta mängule "American McGee's Alice". Tollest ei tea ma midagi, aga uus variant oli väga hea, kuigi ma tavaliselt actionit ei mängi. Väga hästi oli paigas taust - kõik oli ilus, stiilne, muusika oli hea ja lugu oli põnev. Nimelt on lugu selline, et Alice'i kogu pere hukkus tulekahjus ja tema jäi imekombel ellu, kuid läks hulluks ning lõi oma peas Imedemaa. Nüüd on aga Imedemaa kokku varisemas ja ta peab selle päästma, et saada tagasi oma mälestused ning seeläbi päästa ka enda elu. Ehk siis kõik see, mis sedasorti mängu mängima meelitab, oli täpselt nii nagu peab.
Teiseks on paigas see, millest sõltub, kas seda mängu ka mängima JÄÄDAKSE - seda on piisavalt kerge juhtida, kui juba veidi harjutad. Minu jaoks oli nõme see, et relvade kasutamiseks pidi vahepeal eemalt hiirt rabama (minu puhul sai õnneks enamasti hakkama kahe käe vahel oleva touchpadiga, kui just relva vahetama ei pidanud), kuigi mäng on selline, et võitlus eeldab seda, et mõlemad käed on klaviatuuril, et saaks normaalselt liikuda, põigelda jms teha. Aga lõpuks olin nii harjunud, et polnud probleemi. Lisaks see, et mäng areneb - teed küll piisavalt lihtsaid asju (raskusastmest sõltub muidugi, kas need ikka on lihtsad), aga vahepeal tuleb juurde uusi relvi, vahepeal saad sa ise oma relvi täiustada jne. Sa ei võitle kogu aeg ühtviisi, vaid pead mõtlema, millise vastase jaoks milline relv (või milliste relvade kombinatsioon) kõige sobivam on. Kui kogu aeg oleks "hüppa! hüppa! nüüd tulista!" võiks ju sama hästi Super Mariot mängida, aga seekord oli tegu siiski millegi enamaga.
Ja kolmandaks on muidugi tore see, et Alice vahetas vahepeal kleite, mis pakkus taas kord rohkem silmailu, ning igas peatükis toimus väike osa ka Londonis (küll pigem jalutamise osa, aga siiski), mis pakkus teatavat vaheldust. Nii et väga 5+ mäng, Rents kiidab.
Treilku:
No comments:
Post a Comment