Sunday, September 23, 2012
Orcs Must Die! 2
[Tahtsin tegelikult juba ammu kirjutada käesoleva mängu esimesest osast, mis eelmisel aastal ilmus, aga miskipärast jäi see kogu aeg tegemata ja nüüd on teine osa väljas, mille kohta käib sama jutt, ainult et rohkem ülivõrdes.]
On punt tegelasi nimega Sõjamaagid, kes kaitsevad meie maailma orkidest sissetungijate eest. Selleks otstarbeks ehitavad nad maailmadevaheliste portaalide ümber kindlused ja valvavad neid. Mängu esimeses osas läksid asjad veidi nihu, sinust sai õnnetul kombel ordu viimane liige ja sa peatasid orkide invasiooni; nüüd, teises osas selgub, et asjad pole päris nõnda lihtsad. Kogu stoori.
Orcs Must Die! on segu tower defense- ja action-mängust; õigupoolest näikse hulk arvustajaid teda pidavat ei millekski vähemaks kui tower defense-žanri messiaks. Mina ei oska kommenteerida, kuna olen teemaga vähe kursis, aga head lõbuvara oskan ma ära tunda küll. OMD! on kolmanda isiku vaates mäng, kus sa jooksed koridore mööda ringi ning paigaldad erinevaid lõkse, et orkid ei jõuaks punktist A punkti B (ning vahel punktidest A, B ja C punktidesse D, E ja F). Kui orkid surevad, tiksub sinu kontole raha, mille eest saad üha rohkem surmavaid seina-, põranda- ja laedekoratsioone osta. Ning kui lõksud alt veavad, on sul võimalus peatada orke ka erinevate relvade abiga, alates musketitest kuni tulemaagiani.
Olles kaardil kõik orkide rünnakulained üle elanud, saad sa esiteks mingi uue eseme, mida järgmistel levelitel kasutada, ning teatud hulga kolpasid vastavalt oma edukusele (kohalik valuuta). Kolpade eest saab missioonide vahepeal inventari (lõksud, relvad, trinketid) upgradeda, samuti täiesti uusi asju osta. Kui mängu alguses on sul vaid üks relv ning oskad ehitada kahte lõksu, siis mingist hetkest tuleb juba valikuid teha, mida kasutada, sest erinevate esemetüüpide limiit ühel missioonil on 10.
Tõeliselt mõnus on enne madina algust vaadata läbi uue dungeoni ülesehitus ning portaali poole jooksma hakkavate kollitüüpide nimekiri ja siis otsustada, mida sellesse lahingusse kaasa võtta ning vastavalt kolbad ümber jagada. Kas kaardil on laavat, kuhu saaks tõukurlõksude abil orke kukutada? Kas võib oodata lendavaid peletisi, ning kui jah, siis kas kasutada vibukütte, ballistasid või midagi muud? Kas on karta suuremat hulka ogresid, keda lõksud ei pruugi peatada ning kelle jaoks tuleb rohkem relvi kaasa võtta? Kas aeglustada pealetungivaid vastaseid tõrvaloikudega või teha hoopis lõksude nooleotsad ja orad vastava mürgiga kokku? Nii palju võimalusi...
Tõsi, hoolimata kaartide ja võimalike taktikate mitmekülgsusest ilmneb varem või hiljem ikka, et teatud relvad, lõksud ja kombinatsioonid on efektiivsemad kui teised, ehkki OMD! kasuks tuleb öelda, et täiesti mõttetut kraami peaaegu ei olegi. Tavaline tõrvaloik ja nooleheitjatega sein ajavad asja lihtsalt ja odavalt ära, ehkki see pole kahtlemata nõnda lõbus kui orkide hävitamine kivipurustusmasinate, laes vasakule-paremale kõlkuvate hiidnuiade ning tuliste sütega. Kõige suuremasse sõltuvusse sattusin ma üldse jääamuletist, millega saab loomulikult vastaseid külmutada ning mis suuremate kollide vastu peaaegu kohustuslik ese on.
Kui kõik levelid on läbitud, avaneb mängijale raskusaste nightmare, kus vanadel-tuttavatel kaartidel on jõhkram kollivalik, rünnakulainete vahel on lühemad pausid ning missioonide võitmine maksimumpunktidega (st ühtki orki läbi portaali laskmata) on tõeline väljakutse. OMD!2 lisas sellele süsteemile veel kaks mode'i, mis teda eelkäijast eristavad – endless (võitle üha tugevnevate orkilainetega, kuni suudad) ning multiplayer (saab koos kaaslasega madistada). Neist kahest asjast saigi esimeses osas enim puudust tuntud.
Mitmikmängu ma veel proovinud pole, aga ka ilma selleta on OMD!2 tipptasemel meelelahutus. Puhas lust on vaadata oma arhitektuurigeeniuse vilju; jälgida, kuidas orkikarjad lemmingutena su vedrulõksude otsa jooksevad, et suure kaarega happe sisse lennata – või sellest üle ja portaalile hoopis lähemale, kui sa lõksud läbimõtlematult paigutasid. Kõike seda saadavad sinu juhitud Sõjamaagi one-linerid ja kommentaarid ning surevate orkide halisemine ("Every moment of my life is pain!" on mu lemmiklause). Vahepeal hakkab neist tõesti kahju. Except, not really, nagu Sõjamaag öelda armastab.
Ma ei ole ammu (vist alates OMD! esimesest osast) ühestki mängust nii suures vaimustuses olnud. OMD!2 on suurepärane. Kui märksõnad "hea huumor" ja "non-stop action" sinus midagi helisema panevad, siis ära rohkem aega raiska, vaid võta see ette. Ja ära karda, et tuhin üle läheb – raskem raskusaste, endless mode ja mitmikmäng pakuvad märkimisväärset replay value't. Pea meeles – ORKID PEAVAD SUREMA!
10/10
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Minu isa kõige sõjastrateegilisem poeg, kasutas vähemalt esimeses osas enasti liimivälju ja vibukütte. :)
ReplyDeleteParas pohmellimäng easy-astmega, põdesin selle abil Estconni jääknähte läbi.