
Aasta: 1993
Platvorm: PC, Atari, Amiga, Sega Mega Drive, Game Boy jt.
Sisu: Mängija eesmärk on väikese, aga tubli meeskonna juhtimine läbi vaenlastest kubisevate tasemete järgmistesse vaenlastest kubisevasse tasemetesse. Jääl, lumel, metsas ja kõrbes peavad pisikesed sõdurid a) tapma kõik pahad mehed b) laskma õhku kõik pahade meeste onnid c) päästma pantvangi pahade meeste küüsist.

Termin friendly fire mõeldi välja kunagi hiljem. Hullunud meeskonnakaaslase automaaditule eest on võimalik kõrvale põigelda, aga granaadi eest ei pääse puu taha ka mitte.
Kuigi suurem osa mängust on meeskond oma jalgade peal, siis mõningate missioonide täitmiseks tuleb ronida nii autorooli, kopteri juhtkangide taha kui ka laskurpessa. Tanki ka.

Miks see mäng mulle meeldib: Alustada tuleb sellest, et ma olen rohkem selline turn-based mängude mees (HoMM ja M.A.X. näiteks), aga CF võlub oma lihtsusega. Klikk siia, klikk sinna, vahepeal loobi granaate, ei mingit ressurssidega majandamist, ei muretsemist, et äkki on vaenlase teadlased juba laserid välja mõelnud ja mind notitakse enne maha, kui jõuan Genfi konventsioon öelda.


Otsus: lihtne õppida, aga väga kiirelt üllatavalt raskeks muutuv mäng. Ma ise olen kuhugi poole peale jõudnud.
Tekkis huvi: Tänaseks päevaks on CF freeware, kättesaadav sellelt aadressilt. Natuke tuleb pusida, et hiir tööle saada ja natuke tuleb mängides hiire uimasusega harjuda, aga sõdida saab.

HDFHYOXZ
Märkige labelina ära, enda kui autori nimi!
ReplyDeleteVanadele läheb ette V1.0 ja uutele mitet sittagi.
N1: Kole-Jaanus
N2:Metsavana
jne.
Ja tyra ma ütlesin, et kutsuge ennast kaasautoriks raisk !
MNC
Saab tehtud, herr Bloggardgrenadieren!
ReplyDeleteOK